Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (KKEK) koondatud statistika hõlmab 97 näituseasutuse andmeid. 2025. aastal toimusid kunstinäitused 22 Eesti linnas, alevis või külas ning kokku korraldati 918 näitust. Aasta varem toimus 883 näitust.

Üle poole näitustest toimus Tallinnas, kus 54 näituseasutuses korraldati kokku 501 näitust. Tartu oli 138 näituse ja 12 näituseasutusega teisel kohal ning Pärnu 51 näituse ja kolme näituseasutusega kolmandal kohal.

918 näitusest vähemalt 223-l osalesid väliskunstnikud või -kuraatorid. Näitustest 771 ehk 84 protsenti olid külastajatele tasuta.

KKEK-i sõnul ei ole aga näitusekülastuste koguarv täielik, kuna kõigil näituseasutustel ei ole võimalust külastajaid loendada. 2025. aastal puudusid külastajate arvu andmed 28,3 protsendi näituste kohta. Samas hõlmab koondstatistika Eesti suuremate ja enim külastatavate näitusepaikade andmeid, mistõttu kajastub selles keskuse hinnangul valdav osa aasta näitusekülastustest.

Kumu, Niguliste ja arhitektuurimuuseum suurendasid külastatavust

Suurim külastuste arvu kasv oli Kumu kunstimuuseumis, kus näituste külastatavus suurenes aastaga 100 142 võrra. 2025. aastal registreeriti Kumus 690 447 külastust, 2024. aastal oli neid 590 305.

Kumu näituste arv samal ajal vähenes: 2025. aastal korraldati seal 16 näitust, aasta varem 19. Seega suurenes näituste kogukülastatavus väiksemast näituste arvust hoolimata.

Niguliste muuseumis kasvas külastuste arv 79 377 võrra, 114 061-lt 2024. aastal 193 438-ni 2025. aastal. Eesti Arhitektuurimuuseumis suurenes külastuste arv 30 445 võrra, 31 658-lt 62 103-ni.

Alates 2024. aastast kogub KKEK näitusemajade külastatavuse andmeid varasemast erineva metoodika alusel. Kui varem arvutati näitusemaja külastatavust näituste külastajate arvu põhjal, siis alates 2024. aastast küsitakse näituseasutustelt eraldi ka näitusemaja külastajate koguarvu.

Varasema metoodika puhul võis näitusemaja külastatavuse näitaja kujuneda suuremaks juhul, kui seal oli samal ajal avatud mitu näitust, sest ühe inimese külastus võidi arvestada iga näituse külastajana eraldi. Uue metoodika järgi arvestatakse näitusemaja külastaja ühe korra, sõltumata sellest, mitut näitust ta külastas. Seetõttu ei ole näituste külastuste arv ja näitusemajade külastajate arv omavahel üks ühele võrreldavad.

Uue metoodika alusel koostatud näitusemajade esikümme hõlmab ainult näituseasutusi, kus on võimalik koguda andmeid näitusemaja külastajate arvu kohta kas piletimüügi põhjal või seetõttu, et näituseasutuses on korraga avatud ainult üks näitus. Samuti ei ole edetabelisse arvestatud asutusi, mis korraldavad lisaks kunstinäitustele ka teisi näitusi.

2025. aastal oli näitusemajade arvestuses kõige rohkem külastajaid, kokku 149 052, Kumu kunstimuuseumil. Teisel kohal oli Fotografiska 106 909 külastajaga ning kolmandal Niguliste muuseum 106 432 külastajaga.

Neljandale kohale jäi Kadrioru kunstimuuseum 105 651 külastajaga ning viiendale Poco 35 000 külastajaga. Esikümnesse kuulusid veel Eesti Arhitektuurimuuseum, Tartu Kunstimaja, Adamson-Ericu muuseum, Tallinna Kunstihoone ja Fotomuuseum.

Kümme enim külastatud näitust kogusid üle kolmandiku külastustest

Kõige rohkem külastusi kogusid Kumu kunstimuuseumi püsinäitused "Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945", mida külastati 162 756 korda, ning "Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)", mille külastuste arv oli 126 482.

Kolmandal kohal oli Niguliste muuseumi püsinäitus 106 432 külastusega ning neljandal Kadrioru kunstimuuseumi püsinäitused 105 651 külastusega. Kumu püsinäitus "Tulevik on tunni aja pärast. Eesti kunst 1990. aastatel" oli 54 345 külastusega kuuendal kohal.

Ajutistest näitustest kogus enim külastusi Eesti Rahva Muuseumi "Olev Subbi. Täiuse poole püüeldes", mida külastati 57 549 korda. Sellele järgnesid Kadrioru kunstimuuseumi "Naudingute aed. Õitsev 17. sajand" 51 054 külastusega, Niguliste muuseumi "Eesti raamat 500. Reliikviad" 46 308 külastusega, Kumu kunstimuuseumi "Igatsus kaotatud ruumi järele. Sirja-Liisa Eelma" 45 451 külastusega ning Eesti Rahva Muuseumi "Vaikelud rahvuslikel motiividel. Jaanus Samma" 42 081 külastusega.

Kümme enim külastatud näitust moodustasid 2025. aastal ligikaudu ühe protsendi kõigist toimunud näitustest, kuid nende arvele langes 35 protsenti kõigist näitusekülastustest.

KKEK on Eesti kunstivälja statistikat kogunud alates 2016. aastast.