Eriprogrammid, ekskursioonid ning muu spetsiaalselt selleks õhtuks korraldatu on inspireeritud muuseumide ühiselt valitud teemast "Öös on aega". Aasta suurim muuseumiüritus toimub üle terve Eesti ning kestab viis tundi.

"Öös on aega" kutsub külastajaid sel ööl mõtlema aja kulgemisele, mõõtmisele ja märkamisele. Aega on inimestel on justkui järjest vähem, aga teisest küljest peaks meil kõigil ometi sama palju aega olema – 24 tundi ööpäevas. Või kas see ikka on nii? Mida me ajaga peale hakkame, kuidas aeg kulgeb, kuhu aeg kaob ja millises ajas me üldse elame? Inimeste kohta öeldakse "oma aja laps" ja kõigel tundub olevat oma aeg: sünniaeg ja künniaeg, prooviaeg ja kooliaeg, sõjaaeg ja rahuaeg, õitseaeg ja uneaeg. Kuidas mõõdetakse aega poeetiliselt, bioloogiliselt, astronoomiliselt, tehnoloogiliselt – ja miks mõned meist elavad täna aastas 2020, aga teistel on aastanumbriks 5778, 1441 või 10 233? 

"Muuseumidel on ajaga eriti palju pistmist, sest eks tegelevad muuseumid ju suuresti just nimelt ühe või teise hetke hoidmise, uurimise ja näitamisega. Võimalik, et muuseumid ongi kõige suuremad ajaeksperdid, nii et selle aasta programm tõotab tulla ühtviisi põnev nii kunsti-, spordi-, loodus- kui ka tehnoloogiamuuseumites," ütles muuseumiöö programmijuht Vivian Siirman.

Eelmisel aastal avas muuseumiööl uksed 215 muuseumi ja mäluasutust ning öö jooksul tehti üle 100 000 muuseumikülastuse.