Kogukonnaloome arhiivi abil. LGBT-ajaloo näide ({{commentsTotal}})

LGBT liikumine. Autor: AFP/Scanpix

29. septembrist 2. oktoobrini toimus Tallinna Ülikoolis Uku Lemberi korraldatud kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli intensiivseminar „Researching, reworking and representing Soviet and Socialist LGBT historiesʺ, mille teemaks oli Ida- ja Kesk-Euroopa LGBT ajalugu. Peaesinejad olid Dan Healey (Kanada/UK) ja Kevin Moss (USA), ettekandeid pidasid muuhulgas Irina Roldugina (Venemaa), Arthur Clech (Prantsusmaa), Feruza Aripova (Usbekistan/USA) ja Ineta Lipša (Läti).

Lisaks teadlastele osalesid seminaril ning esitlesid oma loomingut kunstnikud Yevgeniy Fiks (Venemaa/USA), Karol Radziszewski (Poola) ja Jaanus Samma, kelle geiajalooteemaline näitus „NSFW. Esimehe luguˮ oli ühtlasi seminari korraldamise üks lähtepunkt.

Seminaril kuuldu tuletas meelde, et Ida-Euroopa LGBT ajaloo uurimine on piirkonda haaranud konservatiivsuse taustal tugevalt poliitiline tegevus ka akadeemilises kontekstis. LGBT õiguste kärpimise kõige äärmuslikum juhtum on Venemaal 2013. aastal kehtestatud „geipropagandaˮ vastane seadus, kuid sarnaseid näiteid on mujalgi. LGBT õiguste teema polariseerib ühiskonda ja ka Eestis poolikult vastuvõetud kooseluseadus on osutunud heaks vahendiks konservatiivsetele ja paremäärmuslikele poliitikutele oma populistlikule platvormile toetuse kogumiseks.

Seminari avaloengu pidas Kanada päritolu tunnustatud Briti ajaloolane Dan Healey, kelle raamat „Homosexual Desire in Revolutionary Russia: The Regulation of Sexual and Gender Dissent” (2001, University of Chicago Press) on üks võtmetekste Nõukogude Liidu LGBT-alases ajalookirjutuses. Avalikus loengus pealkirjaga „Archives, histories, and insurgent projects of queer memory: The Chairman’s Tale as a Soviet storyˮ käsitles Healey muuhulgas viise, kuidas LGBT kogukond on Venemaal ja endise Nõukogude Liidu alal enda ajalugu konstrueerinud.

Dan Healey on uusaegse Venemaa ajaloo professor Oxfordi ülikoolis.

Dan Healey on uusaegse Venemaa ajaloo professor Oxfordi ülikoolis. 

Healey väitis Dipesh Chakrabartyle toetudes, et Venemaa ajalugu ei tohi käsitleda Euroopa-kesksete mudelite õnnestunud või mitteõnnestunud jäljendamisena. Samuti ei maksa oodata LGBT õiguste lineaarset progressi Venemaal ja teistes postsotsialistlikes riikides. Seda ühelt poolt LGBT õiguste ebaselge tuleviku pärast regioonis ning teisalt ka Lääne väärtuste muutlikkuse tõttu. Teisisõnu, Läänelt õppimine ja järele jõudmine on algusest peale liikuva sihtmärgi püüdmine.

1960.–1970. aastate sotsiaalajaloolased lähtusid modernse maailma progressi ideest, mis Healey arvates piiras fantaasiat. Mineviku lugemine praeguse aja mõtteraamistikust lähtuvalt on selge anakronism, kuid oleviku kammitsaist täielikult ka ei pääse. Healey pakub seetõttu LGBT ajaloo käsitlemisel välja strateegilise anakronismi mõiste. See on pingevaba ja mitteakadeemiline lähenemine ajaloole, mille keskmes on kunstiuurimus ja aktivistlik arhiiviloome. 1980.–1990. aastatel hakati postsotsialistlikus ruumis LGBT ajalooga tegelema kohe pärast poliitilise kontrolli lõdvenemist. Märkimisväärseim näide on Jelena Gusjatinskaja rajatud Moskva lesbide ja geide arhiiv (Московский архив лесбиянок и геев), millest on kasvanud välja mitmed LGBT kirjandusprojektid ja väljaanded.

Ühiskondlikus dünaamikas on oluline, millised mäletamiskollektiivid (remembering collective, Alexander Etkind) osalevad ajaloo taasloomises, et (ametliku) heteronormatiivse hääle kõrval oleks esindatud ka LGBT kogukond. Seetõttu peab Healey oluliseks laiapõhjalist mälutööd, mis ei piirdu ainult humanitaar- ja sotsiaalteadlastega. Iseloodud arhiivid on näide strateegiatest, mille abil kogukond kehtestab ennast avaliku mälu väljal.

Oma loo jutustamisel pöörduvad LGBT aktivistid samas üha enam ajaloolisuse poole. Ka Jaanus Samma näitus „Esimehe luguˮ kasutab oma näituseprojekti alusena arhiividest leidud kohtutoimikuid ja muid materjale. Siinkohal ei nõustu Healey LGBT-teoorias levinud kurtmisega, et ametlikud dokumendid esindavad vaid riigi autoriteetset häält. Jaanus Samma kasutatud materjalid ei ole pettumust valmistav ja tähelepanu mittevääriv „kidur arhiiv“ (stunted archive), vaid rikas, mitmekihiline allikas, mis on alguspunkt edasisteks mõtisklusteks.

Kuid postsovetlikus ruumis ei ole ka tavapärane ajalooline lähenemine ennast veel ammendanud. Healey rõhutas lõpetuseks (tuginedes iseenese ja teiste uurijate, nt. Irina Roldugina ja Ineta Lipša, avastatud allikatele) et nõukogude arhiivid on veel suurest läbi uurimata ja queer-pilgu all avaneb rohkelt uusi tahke argielu kohta nõukogude perioodil.

Artikkel ilmus oktoobris Vikerkaare veebilehel.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerkaar



Kaido Veermäe filmist "Põrgu Indias": filmi tegemine katkes süüdimõistva kohtuotsusega

29. märtsi õhtul jõuab ETV eetrisse Kaido Veermäe dokumentaalfilm "Põrgu Indias", mis räägib loo laevakaitsjate traagilisest loost Indias. "Ringvaate" stuudios olid kohal nii režissöör kui ka laevakaitsja Lauri ema Maret Veikat.

Hendrik Toompere jr: lavastajapreemia on suurim tunnustus, mille olen saanud

27. märtsil võitis Hendrik Toompere jr teatri aastaauhindade jagamisel parima lavastaja preemia. Näitleja käis "Ringvaates" rääkimas, mida see tunnustus tema jaoks tähendab.

Urmas Vadi uuest teosest: bändisärk ja lipendavad munad ehk saatan maa peal

"Kirjandusministeeriumis" käis Urmas Vadi, kes andis äsja välja uue romaani "Neverland" ning nüüd seda avalikkusele tutvustas. Muu hulgas kirjeldas autor üht põrgulikku seika raamatust.

Otseülekanne kell 17: TMW jutt "Who killed genre?"

Linnafestivali Tallinn Music Week (TMW) vestlussarjas "Jutud" räägitakse sellest, mis on tänaseks saanud muusikažanridest. Kultuuriportaal teeb kell 17.00 algavast vestlusest ka otseülekande.

Marko Matvere: see seltskond otsustas surra pigem meres kui Siberis

"Kirjandusministeeriumis" soovitas näitleja ja meremees Marko Matvere raamatut "Purjetamine vabadusse", mille autoriteks Voldemar Veedam ja Carl B Wall ning mis on üks eestlaste kuulsamaid mereseiklusi.

Mari Niitra: Kangur ja Liiv, illusioonideta idealistid

Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra analüüsis "Kirjandusministeeriumis" Mart Kanguri värsket luulekogu "Liivini lahti".

FILM
Filmist "Teesklejad" valmib Prantsusmaal uusversioon

Hiljuti omandasid prantslased filmi "Teesklejad" õigused uusversiooni tootmiseks. Tegu on esimese sellise tehinguga Eesti filmiajaloos.

TEATER
Teatripäeva kohtumisõhtul tutvustatakse valgustajate tööd

Täna toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis teatripäeva kohtumisõhtu valgustajate ja valguskunstnikega. Avatud vestlusringis tuleb juttu teatrivalguse teemadel. 

KIRJANDUS
Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

KUNST
Renoveeriti Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus"

Eesti maalikunsti klassikasse kuuluv Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus" on restaureeritud. Näha saab seda aga alles tuleva aasta kevadel, kui ajaloomuuseumi alla kuuluva Maarjamäe lossi renoveerimistööd lõppevad.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?