Näitlejad kogunesid Lõhavere linnamäele proove tegema ({{commentsTotal}})

"Lembitu" suvelavastuse trupp Autor/allikas: Temufi/Riinu-Liis Lajal

Koos augusti saabumisega alustas suvelavastuse "Lembitu - kuningas ilma kuningriigita" trupp proove etenduspaigas Lõhavere linnamäel.

Ajalooliseepiline lavastus põhineb tippdramaturg Urmas Lennuki spetsiaalselt kirjutatud näidendil ning selle seab lavale lavastaja Peep Maasik. Lavastus viib ajas tagasi 800 aastat, kui eestlaste muistses vabadusvõitluses oli kätte jõudnud ärev aeg, sest rahu Saksa orduga oli lõppenud ja läbisaamise uued tingimused vajasid kehtestamist.

Lavastuses näeb madisepäeva lahingut, mis oli muistse vabadusvõitluse suurim ja kus eestlaste poolt oli rivis 6000 meest. Lavastaja sõnul on teda alati inspireerinud ajalugu, sealhulgas sõjad ja nendega seonduv. "Ajaloos on toimunud palju koledusi, mis on tekitanud palju hingevalu, aga alati tekib mul küsimus, et midagi ilusat pidi ju neil aegadel ka olema. Madisepäeva lahingus sai Lembitu küll surma, kuid ta väärib müütilise kangelasena ellu äratamist, eriti kui sellest möödub 800 aastat ja teater on selleks parim viis," ütles Maasik.

Lavastuse tegevus tõukub vabadusihast, armastusest ja soovist jõuda parema homseni. "Olen väga õnnelik, et meil õnnestub näidata seda ilu ja puhtust, mis muistsete eestlaste elus Lembitu ajal oli. Madisepäeva lahing oli üks vabaduse ja eestluse tekke pidepunkte ning "Lembitu" lavastus haakub hästi ka EV100 tähistamisega, mille teema on sama, mis lavastuses," lausus Peep Maasik.

Lembitut mängib Ott Kartau (Von Krahli Teater), kellele see roll on esimene suur peaosa. Lavastuse lahingustseenides löövad kaasa 50 harrastusnäitlejat ja muinaslaulukoor. Profinäitlejaid osaleb kokku 18, teiste seas Karol Kuntsel (Vanemuine), Vallo Kirs (Ugala), Ragne Veensalu (Von Krahli Teater), Silver Kaljula (Must Kast). "See on tore, eepiline, eestimeelne seikluslik lugu, kus oma roll on rahvusromantikal ning publik saab ka piisavalt naerda," lausus Ihalembina üles astuv Karol Kuntsel.

Lavastuse lava kujutab linnuse õue ning tegevus toimub ka õue ümbritsevatel kõrgetel müüridel. Lava ette paigaldatakse suur LED-ekraan, et publik saaks filmilikult kogeda stseene, mida filmitakse laval olevate kaamerameestega.

Etendused toimuvad 17.-20. augustini.

Autor: Temufi/Riinu-Liis Lajal

Toimetaja: Rutt Ernits



Näitleja Charlotte Gainsbourg

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 21-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkas tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Marge-Ly Rookäär

Gustav Ernesaksa Fond jagas stipendiume

Gustav Ernesaksa Fondi halduskogu otsusel anti laulutaadi 109. sünniaastapäeval välja kolm koorimuusika hinnatuimat tunnustust. Gustav Ernesaksa Fondi peastipendiumi sai koorijuht Aivar Leštšinski, koorimuusika edendamise stipendiumi sai Marge-Ly Rookäär ning õppestipendiumi noor koorijuht Mai Simson.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Kersti Rattus "Vend Jaan"

Intervjuu. Kersti Rattus: pendeldan maalide ja vormide vahel

Viljandis, Kondase keskuse aias on üks kummaline objekt, mille autoriks on hiljuti oma juubelit tähistanud Kersti Rattus (65), kelle loomingulist portreed kirjeldades tuleb appi võtta väga erinevaid märksõnu: teatrikunstnik, maalikunstnik, Viljandi pärimusmuusika festivali ja Tartu hansapäevade esinemispaikade kujundaja, Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt üks algatajaid. Täna töötab Kersti Rattus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias maalimise õppejõuna.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: