81-aastane helioperaator ja -režissöör on helindanud üle saja filmi, mille sekka kuuluvad näiteks "Tuulte pesa", "Lindpriid", "Kihnu naine", "Jõulud Vigalas", "Naerata ometi", "Nõialoom" ja "Värvilised unenäod".

Režissöörina on Säde teinud üle 20 dokumentaalfilmi, neist tuntumad "Narri põldu üks kord ...", "Oreli sisse minek" (koos Olav Neulandiga), "Künnimehe väsimus" (koos Jüri Müüriga), "Heinaaeg", "Liivlaste lood", "Nelli ja Elmar" ja "Jüri – see mulk ehk mis tuul müürile ...". "Nelli ja Elmari" eest võitis ta 1998. aastal Chicago filmifestivalil Hõbedase Hugo auhinna.

Säde on ka helide ja fotode arhiveerija, tema artiklid ja mälestuskillud eesti filmi ajaloost ja kineastidest on hoidnud eesti filmi mälu. Just Säde eestvedamisel taastati Jüri Müüri legendaarne laulupeofilm "Leelo". Ta oli ka üks DVD-kogumiku "Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia" kokkupanijatest.

"Mäletamise kohustus? Kohustus selles mõttes, et ma pean mäletama ka nende eest, kes enam rääkida ei saa. Kui elus on juhtumeid, mida nüüd ainult mina mäletan, panebki see asjaolu sulle sõrme otsa ette ja käsutab: räägi!" kirjutas Säde ise oma viimase raamatu "Kadri-Katariina" sissejuhatuses.

PÖFF-i juht Tiina Lokk nimetab Sädet üheks eesti filmi ilmasambaks. "See, mida Enn Säde on eesti filmi hüvanguks teinud nii filmitegija kui ka mäluhoidjana, on hindamatu," ütles ta.

Auhinna saab laureaat kätte festivali lõputseremoonial, mis toimub laupäeva õhtul Vene Teatris.

PÖFF-i esimese elutööauhinna pälvis tänavu Vene režissöör Andrei Kontšalovski.