Festivali repertuaar peegeldas Tartu Ülikooli teatriteaduse professori Anneli Saro sõnul Eesti harrastusteatri mitmekesisust. Oli nii sõna- kui ka tantsulavastusi ning eesti- ja venekeelseid teatritükke. Eesti Harrastusteatrite Liidu tegevjuhi Kristiina Oomeri sõnul on festivalil oluline roll, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Võimalus saada omavahel kokku, mängida lugusid üksteisele, arutada, mõelda ja vaadata ka tulevikku. Mõnes mõttes need riigifestivalid kindlasti selleks, et mõista, kus kohas me siis tegelikult täna oleme," ütles Oomer.

Anneli Saro kaardistas hiljuti koos oma kolleegi Hedi-Liis Toomega Eesti harrastusteatreid ja selgus, et keskmiselt tuleb üks teater aastas välja kahe kuni kolme lavastusega ja antakse umbes 20 etendust. Uuriti ka seda, mis on harrastajate peamisteks probleemideks.

"Kas on oma prooviruum, kas inimestel on tegelikult aega, et saada proovitegemiseks kokku, kuidas leida õiget repertuaari nii, et rollid oleksid kõikidele näitlejatele ja nii edasi. Harrastusteatri tegemine ei ole alati kunagi ainult kunsti tegemine, vaid see on alati ka mingi kogukonna loomine. Sa pead arvestama nende inimestega, kes sul on," sõnas Saro.

Näide kogukondlikust rollist on võtta festivalile tulnud Stockholmi Hobiteatrist, kus tegutsevad Rootsis elavad eestlased.

"Kui mõtleme nii, et me oleme Rootsis ja püüame hoida üleval ju oma keelt ja see on tegelikult üks suur põhjus, miks me seda teeme," ütles Stockholmi Hobiteatri lavastaja Alar Pintsaar.

Eestis on praegu kokku umbes paarsada täiskasvanute harrastusteatrit.