Martti Kalda ütles oma Aasia-huvi olevat alanud keskkoolist ja esmalt Lähis-Ida vastu, sealt aga edasi. "Ma võin öelda, et see mingi Indiana Jonesi ja Robert Langdoni kompleks, aga eks see huvi ole kõiki neid eurooplasi läbi sajandite Aasiat uurima viinud," nentis Kalda.

Tema jaoks tähendab orientalistika ja ida-uuringute algust India, sest tänu esmalt portugallastele, hiljem inglaste kohalolule algas orientalistika sealt. Seetõttu on muude Aasia piirkondade uurimine ehitatud üles India uurimise mudelile.

"Teadust, millel ei ole kogemust juures, ma hästi ei usu," ütles Kalda. "Enne, kui ma polnud käinud Aasias või Indias, ma ei saanud pooltest asjadest aru. Kirjutasin parajasti magistritööd rigveda mütoloogiast ja ma tulin tagasi ja kirjutasin selle totaalselt ümber. Sest kui sa kirjutad tormijumalatest või päikesejumalatest ja sa ei ole kogenud India päikest või vihmaperioodi algust, siis sa ei saagi aru, miks seda muistsel ajal kujutati kosmilise või viimsetpäeva kujutava sõjana."

Martti Kalda märkis, et india mõtteviis on teda muutnud paremaks inimeseks, sest on kinnistanud arusaama inimese arenemisest. Tema sõnul ei anna tänapäeva lääne inimene endale aru, et enamus tema eluolu leiutistest pärineb Aasiast: padi on leiutatud Aasias, enamus teravilju on kodustatud Aasias, kohv ja tee on Aasiast. "Siis läheme autosse, millel on all rattad, mis on leiutatud Aasias ja millel on sisepõlemismootor, mille teevad võimalikuks Hiina tuleleiutised. Ja lõpuks on meil see mobiiltelefon, mis töötab tänu Araabia kaudu meile jõudnud Indias loodud numbrisüsteemile," loetles Kalda.

Ta rõhutas, et alates 15.-16. sajandist on meie tsivilisatsioon tänu Aasiale globaliseerunud ning kui me avastaksime uue planeedi, võtaksime ka sealt parimad leiutised üle.

Praegused jõujooned väljendavad Kalda sõnul Muhamedi unistust maailma islamiseerimisest, India ambitsioone ja Hiina katseid uuesti maailmas domineerida. "Ma ei arva, et need teostuvad. Sellised katsed on paratamatult igasse ideoloogiasse sisse kirjutatud," lausus Kalda. Ta tõi näiteid Ameerika Ühendriikide, Nõukogude Liidu, samuti Jaapani domineerimispürgimustest eelmisel sajandil. Need töötavad, kuni keegi neid takistama hakkab.

"Islami idee on Euroopa ja lääs praegu põhimõtteliselt hävitada. Hiina eesmärk on meist mööda minna majandusliku ja rahandusliku võimekuse kaudu. India soov on lihtsalt järgi võtta," tõi välja Kalda.

Hiina tegeleb Kalda sõnul Kagu-Aasias ja ka Aafrikas riikide kokkuostmisega. "Islami leviku printsiip on veidi teistsugune, miks ma kunagi julgesin öelda, et Prantsusmaal või Hispaanias või Saksamaal võib islami ülekaal tulla, on see, et kui me vaatame islami kogukondade iivet ja sinna kõrvale eurooplaste iivet, siis see ei ole võimatu areng. Küsimus on selles, kas moslemid tahavad Euroopat muuta või lihtsalt Euroopa heaolu ka enda omaks teha," rääkis Kalda, kes ei usu muutust aga sõjalise konflikti kaudu.

Viimasel ajal räägitakse palju viimsestpäevast ja lõpust, seda on teinud Kalda, näiteks oma novellikogus "Viimsepäeva laupäeva hommikul". "Minu arvates see lõpp on juba käes, ainult me ei taha seda näha. Ma tegelikult usun, et väikest puhastust on isegi vaja siin maailmas," ütles Martti Kalda. "See jätab pinnale need, kes on paremini valmis viimsepäevasituatsiooniks."

Mis meid päästaks? "Inimesed peavad hakkama ennast muutma. India tsivilisatsiooni tähtsaim mõte on, et inimene saab hakata maailma muutma iseendast. Väikestest asjadest. Kui me ei viska maha prügi ja kustutame enda järelt tule. Kuni suurte mõteteni. On lahendused, mis viivad inimese mugavustsoonist välja. Ja teine asi, mida samuti India tsivilisatsioon õpetab, on see, et sa kord päevas mõtled oma tegevuse läbi, selleks on ka meditatsioon."

Kalda hinnangul on tähtis tasakaal. Nälgivas ühiskonnas inimene ei suuda mõelda prügi käitlemisele, samas, kui täissöönud ühiskonna jalajälg on jällegi liiga kopsakas. Eesti ühiskond on tema sõnul sobivalt keskel.

"On tõsi, et ma ei ole eriti inimsõbralik, sest ma näen, kuidas inimesi juhivad madalad instinktid nagu omakasu, viha, kättemaksuiha või rumalus," ütles Kalda. India religioossed ideoloogiad ongi selleks mõeldud, et kahandada vägivalda. Euroopas olevat aga kadumas see tunnetus, et iga samm peab olema moraalne. "Inimese hing on sellevõrra tühi," sõnas Kalda.

Kas meile antakse uus võimalus, küsis saatejuht Joonas Hellerma lõpetuseks. "Lootus jääb alati," ütles Martti Kalda.