"See on raamat, mida sai osta Maxima poeketist eelmisel aastal umbes kuu aega ja sellega kaasnesid kleepsud, mida sai koos raamatuga osta. Raamatusse sai kleepse kleepida," selgitas Vainola. Raamatu on illustreerinud Elina Sildre ja kujundanud Joonas Sildre.

Tellimusraamat on tema sõnul kindlasti teistmoodi töö kui päris algusest peale oma idee põhjal tehtud raamat. "Aga ma ei ütleks, et see millegi poolest nüüd parem või halvem on. Aga see tekkemehhanism on teistmoodi. Aga kui on selline tellimus ja see sind ikkagi kuidagi kõnetab, siis sa hakkad seda üpris innuga tegema ning unustad ära, et see on tellitud."

"Minu Eesti seiklus" on Vainola sõnul tegelusraamat. "See on raamat, kus sisendülesanne oli, et sinna saab kleepida kleepse. Sealt läks mõte edasi, et võiks ka kirjutada ja joonistada, et oleks lõpuks loominguline ning ka lapse enda loominguga täidetud."

Raamatus on ka lugu. "Raamatu alguses kaks last istuvad arvuti taga ja loovad uude arvutimängu karakterid. Seejärel lähevad nad kooli, aga karakteritel, kelle nimedeks saavad Pliks ja Plaks, hakkab arvutis igav ja nad otsustavad sõita neile kooli järgi ja vaadata, mis see Eesti on, kuhu nad sattunud on. Milline on Eesti laste elu ja millised on Eesti igasugused tähtsad asjad. Nad otsustavad sellest teha väikese filmikese."

Ta tunnistas, et mõelnud üldse selle peale, et see võiks saada 2019. aasta enimmüüdumaks raamatuks. "Samas oli see ootuspärane, et see müüb, kui juba esimene raamat müüs. See ei ole tavapärane raamat ja see on üsna selle juurde mõeldud, et ta on müüv raamat."

Vainola sõnul vaatab ta ise ka kirjastuste liidu menuraamatute edetabelit sektoritena ja ei pea enda ja Andrus Kivirähki raamatuid kindlasti võrdseteks. "Ma saan aru, et üks raamat on ühtemoodi ja teine raamat on teistmoodi."

Kirjastuste liit: see olukord lihtsalt on selline

Eesti kirjastuste liidu tegevjuhi Kaidi Urmeti sõnul tekkis neil endilgi küsimusi, kui selgus, et Vainola Maxima poeketile tehtud tellimusraamat kirjastuste liidu enimmüüdumaks osutus.

"Aga kui me niiviisi mõtlema hakkame, siis tekib hoopis ei tea mis x mõtteid. Lihtsalt see olukord ongi selline. Kui need raamatud on niimoodi tehtud ja niiviisi läbi müüdud – ükskõik, mis need tingimused parasjagu on olnud – siis see olukord nii ongi," tõdes ta.

"Näiteks on meil seal raamatuklubide raamatuid jm ka samamoodi eri tingimustel müüdud. Me siin vahet ei tee. Me vaatamegi, mis see pilt üldiselt on." Samas nõustus ta, et mingis mõttes on see anomaalne, et menuraamatute tipus on just selline tellimusraamat.

"Aga tuleb tunnustada sellise projekti eest, et see on nii hästi töötanud ja miks me peaksime seda kuidagi kõrvale jätma või eirama. Kui see olukord on selline, siis võib-olla tuleb mõelda, et selliseid projekte võiks veel teha. Kui see kannab eesmärki ja viib nii lugemist kui ka raamatut sihtgrupini, siis ei ole see üldse halb," sõnas Urmet.