"Mina hoolin Eestist" väljaandja oli kirjastus Päike ja Pilv ja läbimüük 11 762 eksemplari. Teiseks jäi sama raamatu venekeelne väljaanne – Heli Illipe-Sootaki "Я забочусь об Эстонии!", läbimüük 8512 eksemplari, väljaandja kirjastus Päike ja Pilv. Mõlemad raamatud on välja antud Maxima tellimusel.

Kolmas populaarseim raamat oli Jekaterina Lomaško "Nuputame! Dio, Aiti ja Eesti sõbrad", väljaandjaks kirjastus Päike ja Pilv, läbimüük 7338 eksemplari.

Neljandaks reastus Olav Osolini "Minu esimene elu", väljaandjaks kirjastus Varrak ja läbimüük 6659 eksemplari,  ja viies oli J. K. Rowlingu "Harry Potter ja saladuste kamber" (illustreeritud väljaanne), väljaandja samuti kirjastus Varrak, läbimüük 4960 eksemplari.

Enimmüüdud e-raamat oli Jorn Lier Horsti "Katharina kood", kirjastus Eesti Raamat, läbimüük 1296 litsentsi.

Suuri müüginumbreid tegid ka mitmed teosed, mille andsid välja kirjastuste liitu mittekuuluvad kirjastajad. Rahva Raamatu kirjastuse välja antud Delia Owensi "Kus lauluavad langustid" müüs 8420 eksemplari, samuti oli edukas Aleksei Turovski ja Leelo Tungla "Kati, Carl ja isevärki farm", mis müüs 5005 eksemplari.

Ka Jesper Parve kirjastusel oli kaks müügihitti: Marju Karini "Naine. Otse ja ausalt" müüs 8019 eksemplari ning Kirsti Timmeri "Taroskoop 2021" 4006 eksemplari. Igor Mangi "Astroloogiline prognoos 2021" välja andnud kirjastaja tõdes, et 40 000 trükitud eksemplarist enamik on müüdud, küll aga puuduvad neil andmed lehepunktide kohta, kust tagastusi pole veel tulnud. Ka Mihkel Raua teost "Võtku mind homme või saatan" müüdi umbes 8000 eksemplari.

Suurimad muudatused 2020. aastal toimusid e-raamatute müügi osas. Liidu hinnangul oli siin kindlasti suur roll kevadistel piirangutel, mil kauplused ja vabaajaveetmise kohad olid suletud ning aja sisustamiseks oli kiireim viis tellida kontaktivabalt e-raamat.

Viimase viie aasta võrdluses on tipp-100 läbimüüginumbrid olnud järgmised: 2016. aastal 254 241 eksemplari, 2017. aastal 220 516 eksemplari, 2018. aastal 256 310 eksemplari, 2019. aastal 273 934 eksemplari ja 2020. aastal 250 328 eksemplari.

Kui võrrelda eesti autorite ja tõlkeraamatute eksemplaride müüginumbrit, siis 2020. aasta tipp-100 nimekirjast moodustas algupärase kirjanduse osakaal 57 protsenti, mis on võrreldes 2019. aastaga natuke kõrgem (55 protsenti).

2020. aasta esikümme on lasteraamatute nägu – kaheksa raamatut kümnest on lasteraamatud. Sarnaselt eelmise aastaga on enim müüdud lasteraamatuid, mis on välja andnud toidupoe Maxima tellimusel kirjastus Päike ja Pilv.

Ilukirjandusteoseid edetabelis palju ei ole (täiskasvanutele mõeldud raamatuid on 13) ja võrreldes 2019. aastaga ka nende läbimüüginumber oluliselt langenud – 2019. aastal müüdi ilukirjandusteoseid üle 41 000 eksemplari, 2020. aastal aga üle 21 000. Selliste suurte kõikumiste taga on liidu sõnul kas menuautorite või mõne(de) menuteos(t)e ilmumine. 2019. aastal olid suured mõjutajad Andrus Kivirähk ja Tõnu Õnnepalu oma mitmete uute teostega.

Mitte-ilukirjanduslikke teoseid (täiskasvanutele) on saja enimmüüdud raamatute tabelis 45 nimetust, millest 24 nimetust on algupärased teosed. Sellest jaotusest leiab erinevaid raamatuid: on nii eluloo- kui ajaloo-,  ristsõna- kui ka eneseabiraamatuid, kuid 2020. aasta tabelis ei ole ühtegi läbinisti kokaraamatut. 

Lasteraamatuid on nimekirjas kokku 42 nimetust, nende müügiarv oli 100 012 eksemplari (2019.  aastal oli 32 nimetust ja müüdi 106 271 eksemplari). Maxima tellimusel valminud raamatud on olnud väga edukad, samuti on endiselt edukad kooliks ettevalmistavad raamatud ja suur huvi on väikelastele mõeldud kleepsu- ja mänguraamatute vastu. Lastele mõeldud ilukirjandusteoseid on nimekirjas võrreldes varasematega rohkem. Uue tuleku on teinud Harry Potteri lugude illustreeritud väljaanded, nimekirjast leiab ka Andrus Kivirähki, Eno Raua, Eia Uusi jt lastelugusid.

Enim menuraamatuid oli edetabelis kirjastustel Varrak (26 nimetust), Koolibri (23 nimetust), Pilgrim (12 nimetust) ja Hea Lugu (8 nimetust).

E-raamatute puhul on liit välja toonud need raamatud, mida on  müüdud 100 ja rohkem litsentsi. 2016. aastal oli selliseid raamatuid 29, 2017. aastal 26, 2018. aastal 20 nimetust, 2019. aastal 18 nimetust ja 2020. aastal 62 nimetust.

Võrreldes 2019. aastaga kasvas e-raamatute ost neli korda – umbes 5000 litsentsilt kasvas müük 21 000 litsentsini.

Eesti kirjastuste liit on loodud 1991. aastal ja praegu kuulub liitu 27 kirjastust-organisatsiooni. Raamatute müügi edetabelit on koostatud alates 2000. aastast. Menuraamatute edetabeli arvestusse ei kuulu õpikud ja perioodikaväljaannete lisad.