"Need loosungid, mille järgi on eestlased maailma kõige vähem religioosne rahvas või Euroopa kõige vähem religioosne rahvas, see on ikkagi pisut kallutatud emotsioon," tõdes Hiiemäe ETV saates "Hommik Anuga", et eestlased on tegelikult väga usklik rahvas.

Hiiemäe sõnul pole tänapäeval nii oluline kogudus, kuhu keegi kuulub, vaid pigem see, mida inimene teeb. Ta selgitas, et kui eestlaselt küsida, kas ta on usklik, siis seda seostatakse pigem vanade memmedega, kes kirikus käivad. "Sellise kanoonilise vana ajaloolise uskumisega. Aga see vormide paljusus, kuidas üldse saab vaimsus, transendentsus või maisest ülevamale ulatuvate kogemusteni jõudmine, nende paljusus on Eestis seniolematu," tõdes Hiiemäe.

Hiiemäe selgitas, et argielus otsitakse ikka midagi, mis võiks olla inimeseülene. Samuti otsitakse lohutust usust, kui midagi halba on juhtunud. "Tõesti, sellised rasked probleemid nagu ootamatu haigus või kui kellelgi läheb väga halvasti ja juhtub autoavarii, sa pead sellele mõtet otsima. Ei ole kerge leppida sellega, et lihtsalt läks nii," põhjendas Hiiemäe, kuidas inimesed usuni jõuavad.

Hiiemäe sõnul aitab üleoptimistlik vaade inimestel paremini hakkama saada. "Depressiooni kipuvad kalduma pigem inimesed, kes on laadilt hästi ratsionaalsed ja realistlikud," tõdes ta.

Raamatus "Usundid ja vaimsed õpetused Eestis" on illustratsioonina ja isiklikuma vaatena esitatud ilmekad kogemuslood, mis annavad edasi killukese konkreetse inimese suhtest antud õpetuse või religiooniga.