Keelesäuts. Koma loeb rohkem, kui arvatakse
Paljud on hädas lauses koma panemisega võrdluse korral. Meile õpetatakse maast madalast, et koma võrdluse korral ei panda. Lihtvõrdluse korral kui ette tõesti koma ei tule.
Suvel aga lugesin Maalehest lauset: "Harvad pole juhtumid, kus värske puu- ja köögivili, kui kiiresti riknev kaup, on selleks ajaks kui tõendid kogutud, müüdud." Võrdlus-kui tõttu pole kahte koma vaja, sest seal ongi kasutatud lihtvõrdlust, kuid selleks ajaks kui vahele on koma ikkagi vaja, sest järgneb osalause. Õigesti kirjavahemärgistatult kõlab see lause nii: "Harvad pole juhtumid, kus värske puu- ja köögivili kui kiiresti riknev kaup on selleks ajaks, kui tõendid (on) kogutud, müüdud."
Niisiis võib sõnal kui olla lauses ka muid rolle, näiteks eraldada koos komaga pealauset ja osalauset.
Tagasi võrdluse juurde. Koma tuleb siiski panna, kui võrdlus-kui järel on tegusõna. Kui lihtvõrdluse juures kiputakse koma panema, siis tegusõnaga võrdluse puhul kiputakse koma jällegi ära jätma, ja jälle viga majas.
Mõned näited: "See võib tulla rutem kui arvata oskad." Siin tuleb koma panna: "See võib tulla rutem, kui arvata oskad."
"Magistrikraadiga lasteaia kasvataja kuupalk oleks samasuur kui on kooliõpetaja miinimumtasu," selgitas Pikhof. Ka siin tuleb panna koma, kui lausesse jätta sõnake on: "Magistrikraadiga lasteaiakasvataja kuupalk oleks sama suur, kui on kooliõpetaja miinimumtasu," selgitas Pikhof.
Ja viimane näide, kus kui asemel on võrdlussõnaks nagu, mis muidugi ei muuda reeglit: "Ta veenab meid, et olukord planeedi kliimas pole sugugi nii roosiline nagu me arvame." Taas tuleb koma lisada: "Ta veenab meid, et planeedi kliimaolukord pole sugugi nii roosiline, nagu me arvame."
Toimetaja: Valner Valme
Allikas: Vikerhommik