Nimelt 25st lavastaja- ja näitlejanominendist töötavad 20 niinimetatud suurtes teatrites. Lavastuse õnnestumise määrab eelkõige õnnelikult kokku juhtunud loominguline kooslus ja selleks on suurtes teatrites üldjuhul enam ressursse.

Eriti edukas oli lõppenud aasta Eesti Draamateatrile, kus kõnealuse nominatsiooni pälvisid koguni 6 kolleegi tööde eest 5 lavastuses. Lisades siia ka Draamteatri peakunstniku Laura Pählapuu ning külaliskunstnike Pille Jänese ja Kristjan Suitsu tööd, leiame nii või teisti äramärgituite hulgas koguni 7 Eesti Draamateatri lavastust

Tallina Linnateatri töötajaid on nomineeritud 4 korral (lisaks peakunstnik Kristjan Suitsu tööd), Vanemuise ja Rakvere Teatri inimesi kolmel korral.

Kõige tihedam oli konkurents lavastajate seas. Žürii liikmed pakkusid arutuse alla koguni 19 lavastaja tööd, mis näitab teatriaasta paremiku suhteliselt ühtlast taset. Olgu näitena öeldud, et minu pakutud viiest kandidaadist jõudsid nominatsioonini vaid kaks. Aga eks nii läks ka enamikul teistel žürii liikmeil, valikutulemus on ju paratamatult alati aritmeetiline kompromiss. Viie lavastajanominendi seas on esindatud kõik kolm põlvkonda. Priit Pedajasel (65) on peanäitejuhikoorma maha panek tulnud loomelennule silmnähtavalt kasuks.

Lisaks lõppenud aasta kahele tipplavastusele meenuvad eelmisest aastast "Isamaa pääsukesed" ja "Mõnus maatükk". Taago Tubin (48) nomineeriti kahe äärmiselt erineva lavastuse eest. Tartu Karlova teatris etenduv kaheinimesetükk "Minu haukuv koer" on Tubina kohta lausa ootamatult päevapoliitiline lugu loodushoiu mitmetähenduslikkusest. Margo Teder (47) ja Priit Strandberg (30) on teada pigem näitlejatena. Tederi "Kauka jumala" tänapäevaversioonis on selgelt tunda ka dramaturg Mihkel Seederi kätt. Strandberg on aga oma esimeses täiskasvanutele mõeldud lavastuses pannud ootamatult kirkalt ja kaasakiskuvalt elama just Moliere klassikalise teksti. Pisut kogenum Mehis Pihla (30) töötab Draamateatris tegelikult dramaturgina. Tema lavastajalooming on käinud tõusude ja mõõnadega ning jõudnud "Nukumaja" järjes stiilipuhta tippteoseni.

Päris oma näitlejatee alguses olevaid noori leidub rõõmustavalt ka näitlejanominatsioonide hulgas - Teele Pärn (26) lausa kolme rolliga ning Grete Jürgenson (25) ja Sander Roosimägi (25). Samas on seal ka juba pikki aastaid töötanud ja kümneid rolle loonud meistreid nagu Eduard Salmistu (58), Indrek Taalmaa (52) ja Karol Kuntsel (40), kes just sel aastal üllatasid meid nõudlikes peaosades uue kvaliteediga. Või Ivo Uukkivi (54), kelle Kinoteatris loodud monoetendust "Vihanemees.com" loeksin aasta sotsiaalselt mõjusaimate lavateoste hulka.

Lavakujundajatest hämmastavad ühtlasel kõrgtasemel viljakusega taas Kristjan Suits (7 nomineeritud lavastust) ja Pille Jänes (5 lavastust) aga esiletõstetute hulgas on ka möödunud aastane laureaat Arthur Arula seekord kahe vabaõhulavastuse kujundusega ning Kairi Mändla kelle fantaasiaküllus pulbitses suvel üle Vargamäe väljade Paide Teatri lavastuses "Eesti jumalad".

Mõtlema paneb aga fakt, et kümnetest suvelavastustest, kuhu oli panustatud palju inim- ja raharessurssi, jäid peale kujunduste seekord sõelale vaid osatäitmised Rakvere Teatri lavastuses "Miks Jeppe joob" R.A.A.A.Mi "Juuditis" ja Vanemuise "Kirvetüüs".

Järjekordselt leidis tõestust, et silmapaistvad osatäitmised ja kujundused pääsevad rohkem mõjule lavastusterviku õnnestumise korral, nii on pooled näitlejanominatsioonid seotud just nomineeritud lavastustega. Nende kõrvale peab muidugi asetama ka kaks näitlenominatsiooni pälvinud lavastused "Vihmausside elust" (lavastaja Diana Leesalu) "Miks Jeppe joob" (lavastaja Hendrik Toompere) ja "Rahvaenlane (lavastaja Kertu Moppel), kes jäid "lavastajakonkurentsis" nii-öelda napilt joone alla.

Ning lõpuks tahaks taas rõhutada, et aastas esietendunud 125 sõnalavastuse hulgas, kus loodi kindlasti üle poole tuhande rolli, on nominatsioonini jõudmine tõeliselt väljapaistvaks tunnustuseks. Nende seast laureaatide valikus, kes selguvad 27. märtsil, on juhuslikkust ja loteriielementi ehk rohkemgi.