Arvamus. Loovisikute sotsiaalsed garantiid
Riigi algatus toetada raskustes loovisikuid senisest suuremas mahus väärib täit tunnustust. Küll aga tasub vaadata kriisiajast kaugemale ja lahendada ühtlasi lõpuks ka liiga palju aastaid käärinud vabakutseliste loovisikute ravikindlustuse probleem.
Eesti väikese rahvaarvu ja veel palju väiksemate raamatutiraažide juures ei ole raamatuhonorarid suured, aga ravikindlustuse lõhkise küna ees võiks teoreetiliselt seista ka oma raamatutega miljoneid teeniva kirjanikuna, kuna litsentsitasud raamatute eest laekuvad ebaregulaarselt, kuid ka vabatahtlikule (st otse Haigekassalt ostetud) ravikindlustusele on õigus vaid sellisel Eestis elaval inimesel, kes on eelneva kahe aasta jooksul olnud 12 kuud ravikindlustatud ja maksnud sotsiaalmaksu. Aga paljud kirjanikud ega kunstnikud ei ole.
Muidugi on sotsiaalseid garantiisid igatseval loovisikul erinevaid lahendusi veel – olla mõne ettevõtte hingekirjas, teha kas või osalise koormusega mingit tööd veel, olla FIE või OÜtada. Aga loomingulised inimesed on sageli ka vähem või rohkem ekstsentrilised, võin seda enda näitel kinnitada: olles kõiki neid variante elu jooksul proovinud, eelistan ma siiski pühenduda raamatute kirjutamisele ja teha ainult seda, kuni ma sellest kuidagigi ära elan. Paraku on see viimastel aastatel tähendanud ka sotsiaalsetest garantiidest loobumist ja ma tean, et selliseid loomeinimesi on veel.
17 tunnustatud loomeliitu kuulub 5803 inimest, toetust sai neist eelmisel aastal 100. Ilmselt ei vaja normaaltingimustes toetust üldse nii paljud kui ravikindlustust, enamik ikkagi teenib ka loometegevusega. Oleks väga kena, kui riik siin mingit paindlikumat lahendust pakuks, kas või võimalusena loovisikuna endale ravikindlustus soodustingimustel osta.
Kaks asja veel. Eriti kiiduväärt on, et lootus toetust saada on ka loomeliitudesse mittekuuluvatel loovisikutel. Aga üks loomeliit vääriks veel tunnustatud 17 sekka tõstmist, nimelt Eesti Ajakirjanike Liit, kes saaks hoolitseda vabakutseliste ajakirjanike ja fotograafide huvide eest, kelle tänavas hetkel ka ilmselt just pidu ei ole.