Eesti filmitööstus küsib ellu jäämiseks 2 miljonit eurot ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Filmitööstus küsib riigilt raha.
Filmitööstus küsib riigilt raha. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Eesti Filmitööstuse Klastri juhatuse hinnangul vajab kodumaine filmitööstus ellu jäämiseks kaht miljonit eurot, lisaks tuleks Film Estonia tagasimaksesüsteemi (cash rebate) avada kodumaistele filmidele ja erainvesteeringutele

2. aprillil väljakuulutatud kultuuri- ja spordivaldkonna kriisiabi paketist 600 000 euro eraldamine filmitootmiseks on filmiklastri juhtide sõnul küll väga tänuväärne, ent ei võimalda kriisist välja tulemist, sest puudu on suur osa filmide täiendavatest finantseerimisallikatest. Nad pakuvad välja neli lisaallikat.

"Arvestades, et teadmata ajaks on seiskunud välisraha toomise võimalus ning
filmiteenuse osutamisest tulenev tulu, teeme ettepaneku lisavahendite leidmiseks summas kaks miljonit eurot, mis suunataks kodumaiste filmitootmise eri etappide toetamisse sel aastal, kindlustamaks filmitööstuse püsimajäämist," märgivad Eesti Filmitööstuse Klastri juhatuse liikmed Diana Mikita, Marge Liiske, Marianne Ostrat ja Kristel Tõldsepp.

Teiseks soovivad nad avada Film Estonia tagasimaksesüsteemi (cash rebate) kodumaistele filmidele ja erainvesteeringutele.

"Üheks oluliseks leevenduseks oleks tagasimaksesüsteemi võimaldamine riigisiseselt tehtud erainvesteeringutele. See annaks tootjatele võimaluse katta ära langenud rahastusallikad, kaasates varasemast rohkem erainvestoreid Eestist. Lisaks peame oluliseks tagasimakse määra tõstmist 35-40 protsendile, et rahvusvahelise koostöö taastudes oleks Eesti tootmisteenuse sihtriigina teistest atraktiivsem."

Kolmandaks soovitavad filmiklastri juhid eraldada ERR-ile vahendid sõltumatutelt tootjatelt vanemate filmide litsentside uuesti omandamiseks konkurentsivõimelisema summa eest, mis eriti lähiperioodil võib olla tootjatele üks väheseid sissetulekuallikaid.

Neljandaks soovitavad nad PÖFF-i toetuse muutmist aastast 2015 kehtivast Kultuurkapitali toetusskeemist (50 protsenti toetust audiovisuaalsest sihtkapitalist, 50 protsenti valdkondadevahelisest sihtkapitalist ehk nõukogust) tagasi varasemalt kehtinud 20-80 skeemile (20 protsenti audiovisuaalsest sihtkapitalist ja 80 protsenti valdkondadevahelisest), vabastamaks audiovisuaalse sihtkapitali summad filmide tootmise toetamiseks.

13 filmide tootmisega seotud ettevõtte seas läbiviidud küsitluse põhjal oli enne koroonakriisi prognoositud turumaht aastaks 16,6 miljonit eurot. Eriolukorra tõttu on juba tühistatud tööde maht vahemikus märts kuni mai 3,2 miljonit ning kogu aasta negatiivne mõju Eesti filmitööstusele on hinnanguliselt 10,7 miljonit eurot.

Kümne 2020. aastal erinevas tootmisfaasis oleva mängufilmi kogueelarve on 15,2 miljonit eurot, millest EFI toetus on 4,3 miljonit (28,3 protsenti). Ülejäänud rahastusallikateks pidid olema levitaja poolt osaliselt ette makstav kinotulu, ettemüük telekanalitele, välismaise kaastootja ja välisfondide panus, erainvestorite investeeringud ning suures mahus ka filmitootmisettevõtete
omapanus, mida teenitakse rahvusvahelist filmiteenust pakkudes.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: