Keelejutt. "Kostuma" kaitseks

Egle Heinsar alustab ERR-i kultuuriportaalis keelejuttudega.
Kogenumad toimetajad teavad tervet hulka sõnu, mida küll kasutatakse, aga kirjasõnas ei sallita. Üks selline on kostuma heli kandumise tähenduses. Olen olnud aastaid omaette hämmelduses, kui selle sõnaga jälle tegemist tuleb, enamasti ilukirjandust toimetades, sest õieti on see ülepingutatud parandamine. Ometi seisab seni õigekeelsussõnaraamatus: kostuma on murdesõna ja tähendab 'üles sulama, pehmenema', ÕS suisa manitseb, et kostuma ei soovitata kasutada tähenduses 'kostma'. Kui levinud selle sõna ÕSi järgi õiges tähenduses tarvitamine on, jääb teadmata.
Miks ma siiski ütlen, et see on ülepingutatud parandamine? Nimelt saab sõnast kostma täiesti seaduslikult teha enesekohast u-tuletist: kostuma. Kasutusvõimalusi on õigupoolest vähe ja vältida tuleks seda kostuma-sõna seal, kus ütleja, heli tekitaja on lauses aktiivne. Seal aga, kus kostma reeglipärast u-tuletist kasutada saab, ei tohiks seda ju keelata, näiteks veebist leitud lauses "Ligi kolmandiku elanikkonna eluruumidesse kostub müra."
Toimetaja: Valner Valme