Egle Heinsar: miks lugeda raamatuid?

Raamatud.
Raamatud. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Raamatute lugemisest ei saa kunagi küllalt. Lugeda on mõnus ja see on tõhus viis ennast arendada. Lugemine on võimalus elada teisi elusid ning käia uutes ja huvitavates kohtades. Lugemine teeb targaks, kinnitas keeletoimetaja ja Türi Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Egle Heinsar.

Lugemine on üks mõnus tegevus. Pole midagi õdusamat kujutluspildist, et istun mugavas tugitoolis, tuba on soe, aega on ja loen raamatut. Raamatutest pole võimalik saada üledoosi. See ei kahjusta tervist, kui raamatut loed. Polegi nii tähtis, mida loed – kui just pole vaja kohustuslikku kirjandust läbi töötada. Raamatutega on see hea asi veel, et uusi raamatuid ei jõua kunagi kõiki läbi lugeda, sest raamatuid ilmub meil lihtsalt nii palju. Järelikult valikut on. Pigem ongi küsimus, mida lugeda. Soovitan uurida raamatukoguhoidjalt või mõnelt sõbralt, vaadata raamatututvustusi veebis.

Lugemistehnikaid on ka igasuguseid. Mõni loeb rida-realt, saab vaid sellest õige mõnu. Mõni aga rohkem sirvib – soovitan seda teha igal juhul enne raamatu soetamist (miks mitte ka enne raamatukogust laenutamist). Väga kaua olin ise selline lugeja, kes mitte mingil juhul raamatut pooleli ei jätnud, kuid sellesse reeglisse on elu teinud oma korrektiivid – kui ikka ei kõneta, pole vaja end raamatust läbi pressida. 

Raamatud arendavad lugeja sõnavara, see on teaduslikult tõestatud. Tänu ilukirjanduse paremikule laieneb lugeja silmaring, edeneb ja rikastub siseilm. Enamasti on palju lugenud inimene tänu sellele ka empaatilisem, vahest tänu võimalusele end ilukirjanduses kujutatutega samastada. Lisaks saab alati põigata ilukirjanduse rajalt veidi kõrvale ja lugeda aimekirjandust – mõni haarav elulugu võib olla just see lohutus, mida vajad. Mõnikord võib huvipakkuva valdkonna köitvalt kirjutatud ülevaade osutuda suisa elumuutvaks.

Kui enne möönsin, et olen muutnud oma lugemiskombeid ja jätan mõnikord raamatu pooleli, siis ka üht teist reeglit olen viimase veerandi jooksul oma senisest elust muutnud. Varem ei lugenud ma naljalt raamatut, mida juba olin lugenud. Mõni aasta tagasi avastasin enda jaoks aga ka selle mõnu – ikka ja jälle meelisteose avamise, et selles maailmas kulgeda. Tõsi, selliseid teoseid on vähe, mida mitu korda lugeda tahan.

Killuke eskapismi ehk hea juturaamatu lugemine ja selle kaudu teise maailma minek on midagi, mida igaüks saab endale lubada – tänu raamatukogudele, mis nii ettenägelikult välja on mõeldud.

Kui eespool sai puudutatud lugemise head mõju lugeja sõnavarale ja silmaringile, siis mis see muud on kui tarkus, mis raamatutest tuleb.

Muide, 2022. on raamatukogude aasta!

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: