Esmaspäeval teatas valitsus, et mais ja juunis ei toimu Eestis avalikke üritusi ja kuni septembrini ei toimu ka suurüritusi. Millal valitsus paneb paika selle piiri millest alates määratletakse suurüritus? Mitu inimest peab sellel üritusel olema?

Praegu oleme kokku leppinud, et mai teises pooles, kohe peale eriolukorra võimalikku lõppu, saame rääkida täpsetest numbritest. Mina eeldan, et et ka epidemioloogilised prognoosid suveks on siis täpsemad.

Ja kui me räägime avalike ürituste ja suurürituste piiramisest, siis see saab toimuda pärast eriolukorra lõppu?

Jah, see otsus tõenäoliselt on mai teises pooles. Praegu on eriolukord välja kuulutatud nii, et 17. mai oleks viimane päev. Aga kui olukord nõuab, siis loomulikult arutab valitsus ka eriolukorra pikendamist, aga praegu oleks nendest kavadest ju vara rääkida. Me loodame, et epidemioloogilise olukord seda ei nõua.

Kas siis seaduse järgi hakkaks neid piiranguid reaalselt sisse viima kohalikud omavalitsused ise ja terviseamet?

Jah, kui eriolukord praeguses mõttes lõpeb, siis hakkab uus olukord, mis on seaduses reguleeritud niimoodi, et otsuseid teeb terviseamet. Aga kõik valitsused on võtnud pikemaid strateegilisi plaane, sest terviseameti ettekirjutused tulevad ju ka avalikele üritustele suhteliselt viimasel hetkel, see on korraldajatele kindlasti ebamugavam. Kõik valitsused Euroopas tegelevad pika strateegilise planeerimisega. Mõned riigid on praegu suviste ürituste parameetrid tõesti täpsustanud. Tõenäoliselt vaatavad nad olukorra muutudes need ka ümber.

Aga üldiselt on jah, paljudes riikides suve lõpuni suurüritused keelatud. Kui rääkida avalikest sündmustest, siis avalikud sündmused on need, kus ei ole kutsutud külalisi. See tähendab, et kus kutsuja ei tunne kõiki kogunenuid. Nii et näiteks koduaias peetud jaanituli ei ole avalik üritus. Küll aga on seda ülikooli või kooli lõpuaktus, kus kogunevad mitmete generatsioonide esindajad ja mida valitsuse vaates sellel aastal pidada ei saaks. Nii et avalikud üritused on mai ja juunikuus praeguses vaates valitsuse meelest keelatud.

Mida te ütlete neile kontserdi korraldajatele, kes on kannatlikult oodanud valitsuselt sõnumeid selle kohta, mismoodi nemad oma tööd suve jooksul planeerida saavad? Nii mõnedki üritustekorraldajad tahaksid hakata tegema ettevalmistusi oma sündmusteks, aga nad ei tea täpselt, kuidas, kui suures mahus nad saavad seda teha.

Jah, korraldajad, kes olid seni planeerinud suuremaid üritusi, peavad oma üritused ümber kavandama, kui nad tahavad neid korraldada. Ma ei saa praegu täpselt öelda seda piirarvu. Mõnes riigis on fikseeritud, et 1000 ja rohkem arvulise publikuga üritusi ei saa korraldada, aga alla selle saab. Minu eesmärk on kindlasti kultuuriministrina, et juulis-augustis oleks võimalik vabaõhuetendusi ja väiksemaid kontserte korraldada.

Küll aga mitmekümne tuhandese kuulajaskonnaga ja rahvusvahelise auditooriumiga kontserdid tuleb ilmselt ära jätta. Ja need ei saa toimuda praeguste plaanide järgi ka mujal Euroopas. Soome on juuli lõpuni keelanud ära ka kõik festivalid. Nende lubatud avalike ürituste piir on 500 inimest. Saksamaal on erinevad piirkonnad erinevalt otsustanud, aga Berliinis näiteks üle 1000 inimesega sündmusi korraldada ei saaks. Nii et Rammstein Berliinis kontserti teha ei saaks. Tõenäoliselt ei ole ka mõistlik, kui ta teeks suure kontserdi 60 000 siin Eestis.

Nii, et jah. Tuleb orienteeruda ja kes ei saa ümber orienteeruda, see peaks oma sündmuse edasi lükkama.

Kas see suund võiks siis olla Eestis umbes suurusjärgus 1000 inimest, mis võib hakata kvalifitseeruma suurürituseks?

Nagu ma ütlesin, Soome on tõmmanud piiri 500 peale, mõni teine riik 1000 peale, mõni riik ei ole seda otsust veel teinud. Prantsusmaal, Belgias suured debatid avalikkuses käivad, mis see suurürituse piir on ja ikka ollakse valitsustega rahulolematud, et ei ole täpset informatsiooni. Aga selle viiruse kohta ei olegi täpset informatsiooni. Nii et ma praegu ei tahaks ka, et see 1000 väga inimestele meelde jääks.

Igal juhul on valitsuse eesmärk, et kultuurielu suvel uuesti tärkaks ja väiksemaid kultuurisündmusi pidada saaks. Ja kui korraldajad on võimelised hajutama publikut ja niimoodi oma üritusi ära teevad, siis meie eesmärk oleks, et need üritused kindlasti toimuksid. Keegi ei taha kerge südamega üritusi ära jätta. Tänagi arutan ma muusikaorganisatsioonide esindajatega ja korraldajatega videokonverentsil võimalikke teid olukorras käitumiseks ja küll me leiame lahendused.

Kas ürituste korraldajad võivad loota valitsuse poolt ka veel mingisugust täiendavat toetust, et kuidagi kompenseerida enda ümbertehtud plaane ja seda kaotust, mis suvi neile kaasa toob?

Korraldajatele on spetsiaalne taotlusvoor valitsuse poolt juba rahaliselt otsustatud, neil päevil me kuulutame selle kultuuriministeeriumis välja, nii et võtame taotlusi võimalike toetuste osas. Ma arvan, et korraldajad vajavad neid toetusi, aga kui teha nüüd etteteatamistega ja selgelt, nii nagu valitsus katsub anda selgeid sõnumeid selles segases olukorras, siis võivad kahjud olla väiksemad. Selle tõttu me peamegi ette teavitama, mitte niimoodi, et viimasel hetkel läheb politsei üritusi ära jätma. Valitsus peab pikemas plaanis kuude kaupa ette ettepanekuid tegema. Kui täpsed need on? Seda näitab aeg. Praeguses olukorras me teeme seda oma parima teadmise järgi.

See taotlusvoor on see, mis riigikogus vastuvõetud lisaeelarveseaduse raames vastu võeti?

See taotlusvoor on, jah, kaetud lisaeelarvest ka rahaliselt. Aga toimub nii, nagu korralised taotlusvoorud ministeeriumis ikka välja kuulutatakse. Taotluste keskkonnas on võimalik taotlusi esitada ja me katsume võimalikult kiiresti need ka üle vaadata. Taotluste esitamiseks on seitse päeva aega ja ma loodan, et esimesed väljamaksed hakkavad toimuma juba mai keskpaigas.