Ilmus Aija Sakova monograafia Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi mäletamise poeetikast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Plekktrumm: Aija Sakova
Plekktrumm: Aija Sakova Autor/allikas: Jan Vutt/ERR

Tartu Ülikooli Kirjastuses ilmus Aija Sakova lähivaade Ene Mihkelsoni (1944–2017) ja Christa Wolfi (1929–2011) romaanidele: "Mäletamise poeetika. Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi romaanid lähivaates".

Autori sõnul on tegemist kummardusega kahele suurele XX ja XXI sajandi kirjanikule, kellest üht oli tal au isiklikult tunda, teist kohtas ta vaid põgusalt, kuid mõlema kirjaniku loomingu seltsis on ta veetnud vähemalt 15 aastat. Raamatu esimene versioon valmis saksakeelse doktoritööna Tartu Ülikoolis juures 2014. aasta sügistalvel ning ilmus toimetatuna 2016. aastal Saksamaa teaduskirjastuse Vandenhoeck & Ruprecht unipress sarjas "Saksakeelne nüüdiskirjandus ja meedia".

Sakova eesti ja saksa kirjaniku loomingu võrdlev uurimistöö sai alguse Tartu Ülikoolis bakalaureuseõpingute ajal ning jätkus teadusmagistrantuuris ja doktorantuuris nii Tartu, Viini kui ka Berliini Humboldti ülikooli juures. Sakova tunnistab, et peale ambitsiooni analüüsida Mihkelsoni filosoofiliselt ja poeetiliselt rikkaid romaane sobiva meetodiga ja sobivas kontekstis küdes temas ka seletamatu huvi mäletamise ja valuga seotud küsimuste vastu.

"Olin lummatud nendest teekondadest, mida Christa Wolfi ja Ene Mihkelsoni romaanide jutustajad ette võtavad. Ma küll ei mõistnud neid lõpuni – teatud asju saabki mõista alles hiljem, küpsema inimesena –, kuid need äratasid minus aukartust ning soovi neist midagi õppida," tunnistab autor raamatu eessõnas.

Raamat koosneb kolmest peatükist. Esimene avab mõlema autori kultuuri- ja loominguloolist konteksti ning kirjeldab võrdlevalt autorite kirjutamisajendeid ja poeetikat. Teine peatükk on pühendatud moraalsele tunnistamisele ja ellujäämisele kui kirjutamise filosoofilisele alustalale ning kolmas mäletamise mõttepiltidele eeskätt dialoogis Walter Benjaminiga.

Eessõnas on Sakova öelnud, et kirjandusteadlasena, kes on imetlenud Walter Benjamini kriitikutööd, on ta püüelnud kuulama ja nägema iga kunstiteost selle ainuomases vormis ning on seetõttu vahel tõrkunud teooriate rakendamise vastu. Ta tunnistab, et ehkki talle meeldib teoreetiline mõtlemine ja teda paelub filosoofiline lähenemine kirjandusteostele, suhtub ta suurte reservatsioonidega niisugusesse tekstianalüüsi, kus teosed allutatakse teooriale.

Aija Sakova töötab alates 2017. aastast Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis kirjandusuurijana. Ta kirjutab ja avaldab ka kriitikat, luulet ja arvamuslugusid, korraldab näitusi ning kultuurisündmusi ja juhib vestlusi. Alates 2018. aasta kevadest tegutseb ta Ene Mihkelsoni Seltsi esinaisena.

"Mäletamise poeetika" algversiooni on saksa keelest eesti keelde ümber pannud Anne Arold, Eve Pormeister ja raamatu autor. Siiski ei ole tegemist tõlke, vaid autori ümbertöötatud ja autoriseeritud, eesti keelele ja eestikeelsele lugejale kohandatud käsitlusega. Raamatu toimetas Brita Melts, kaane kujundas Kalle Paalits ning küljendas Tiia Ilus. Raamatu kaanel on autori isa Valeriy Sakovi graafiline leht "Hiiud".

Eesti keeles on Sakovalt varem ilmunud esseede ja arvustuste kogumik "Valu, mälu, kirjandus. Kirjanduskriitikat ja vestlusi aastatest 2004–2017" (EKSA, 2017) ja ilukirjanduslik raamat "Elamise julgus. Kirjad Käbile" (EKSA, 2019).

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: