Analüüs: enamus kunstivaldkonnas tegutsejaid on kaotanud kogu või üle poole sissetulekust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Noorte kunstinäitus
Noorte kunstinäitus "Naine ja mees". Autor/allikas: Juhan Hepner

Eriolukord on pannud suure osa kunstivaldkonnas tegutsejaid raskesse olukorda, selgub Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (KKEK) ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse (EKKA) analüüsist. Vaid väike osa (8,5 protsenti) vastajatest ei ole üldse sissetulekuid kaotanud. Enamus (57,1 protsenti) on kaotanud kogu või üle poole senisest sissetulekust.

Peamiselt on kaotatud teoste müükide ärajäämise ja toimumata näituste juba tehtud kulutuste arvelt. Sellele järgnevad kaotatud sissetulekuna erinevad projektipõhised tööd (31 protsenti), mille alla on loetud näiteks näituste installeerimine, artiklite kirjutamine, fotograafia alased tellimustööd jm.

Kõige rohkem on kaotanud need vastajad, kes tegutsevad OÜ või MTÜ kaudu, kõige vähem on kaotanud need, kes töötavad töölepingu alusel.

Allesjäänud sissetulekutest on umbes neljandikul ootuspäraselt kuupalk institutsioonis ja teise neljandiku moodustavad erinevad projektipõhised tööd. Kuna määratlus "projektipõhine töö" on laialt defineeritav ja sinna alla võib lugeda erinevaid tegevusi, siis on ka põhjendatud, miks oli see nii üks peamisi kaotatud kui ka allesjäänud sissetuleku vorme, märgivad analüüsi koostajad. Samuti näitab see kunstivaldkonna töötajate suurt sõltumist ebaregulaarsetest projektipõhistest töövormidest.

Kadunud sissetulekuallikad. Autor/allikas: Brit Pavelson

Vastuseks küsimusele, kui kaua praeguses olukorras ilma tavapärase sissetulekuta veel säästude jm arvelt vastu peetakse, vastas arvestatav hulk (11 protsenti), et peavad vastu vähem kui kuu. Nende seas oli nii vastajaid, kellel juba on kogu raha otsas kui ka neid, kes hindasid oma toimetulekuvõimekust paarile nädalale. Kõige rohkem on inimesi, kes hindavad oma hakkamasaamist ühest kuni viie kuuni.

Ärajäänud näitused ja muud projektid

Eriolukorra tõttu on enamusel kunstivaldkonna loomeinimestel ära jäänud või edasi lükkunud 2–5 projekti, millest 1–2 pidi toimuma välismaal, mis võib tähendada ka mitme aasta tööd. Näiteks kirjutas üks vastaja, et tal on ära jäänud kaks isikunäitust, mis ühe kunstniku puhul tähendab suurt arvu töötunde, märgivad analüüsi koostajad.

Analüüs toob välja ka inimeste emotsionaalse kahju, mille on tekitanud pikalt ette valmistatud näituste ärajäämine või kauaoodatud residentuurivõimaluse kadumine, valitsev teadmatus ja uute tellimuste/koostööpakkumiste ärajäämine. Uute teoste loomist raskendab ka see, et materjale ei saa tellida ja tööruumid on kinni. Mitmed vastajad on olnud seotud erinevate koolituste korraldamisega, tõenäoliselt on need oluline (lisa)sissetulekuallikas, mis nüüd on ära kukkunud.

Allesjäänud sissetulekud. Autor/allikas: Brit Pavelson

Avalikult võimult ootavad kunstivaldkonnas tegutsejad pigem pikaajalisi usaldusväärseid meetmeid, pikemaid kui aastaseid stipendiume ja rohkem ka juriidilisi võimalusi vabakutselisena ära elada, mis ei oleks ainult seotud ettevõtlusega.

Kolmveerand organisatsioonidest on igakuiseid kulusid vähendanud

Kunstivaldkonna organisatsioonide küsitlusele vastas 36 juriidilist isikut. Üldiselt on kunstiorganisatsioonid väikesed, valdavalt kuni viieliikmelise tiimiga (63,7 protsenti) mittetulundusühingud (52,7 protsenti).

Analüüsist nähtub, et 75 protsenti organisatsioone on kriisi tõttu oma igakuiseid kulusid vähendanud vähemalt poole võrra. Kõikidel vastanud organisatsioonidel esineb üht või teist liiki vältimatuid püsikulusid, kõige sagedamini esinev vältimatu kulu liik oli kommunaalkulud, kuid mitmed vastanutest nimetasid ka palgafondi, side- ja rendikulusid. Püsikulude kõrval teevad pea kõik organisatsioonid igakuiselt ka erinevate projektidega seonduvaid kulutusi. Kõige suuremad kriisiga seonduvalt ära jäänud projektidele juba tehtud kulutused seonduvad produktsiooniga (44,4 protsenti).

Kulud, mis kõige raskemad. Autor/allikas: Brit Pavelson

Kui projektidele on juba tehtud kulutusi, mis olid kaetud avalikest vahenditest (näiteks kultuurkapitali või ministeeriumi projektitoetusest, tegevustoetusest, KOV toetustest vms), siis rahastajad võtnud valdavalt seisukoha, et taolisi kulutusi organisatsioonidelt tagasi ei küsita. Samas esines avalikest vahenditest mitte kaetud tagastamatuid kulutusi tervelt 63,9 protsendil vastanutest.

Tulu saavad enamik kunstivaldkonna organisatsioonidest ühteaegu nii era- kui ka avalikest allikatest. Seejuures on kunstivaldkonnas umbes pooleks organisatsioone, mis tuginevad suuremas jaos avalikest allikatest pärinevatele vahenditele ja neid, mis tuginevad suuremas osas erasissetulekutele. Enamus (91,67 protsenti) vastanutest märkisid, et seoses praeguse kriisiga on neil saamata jäänud eraallikatest pärinevat tulu. Ärajäänud eraallikatest pärineva tuluna nimetati kõige sagedamini teenuste müügist tulenevat tulu, millele järgnesid tulu kunstiteoste müügist, ruumide väljarentimisest ja sponsorlusest/annetustest. Samas ei ole peaaegu pooltel küsitlusele vastanutest kriisiga seonduvalt saamatajäänud toetusi avalikest vahenditest ning kaks kolmandikku ei pea juba saadud avalikke toetusi tagasi maksma.

Valdkonna organisatsioonidest 36,2 protsendil ei ole töölepinguga tööl mitte ühtegi inimest. Taolised organisatsioonid korraldavad tööde ja teenuste tellimist enamasti alternatiivsete tehinguvormide kaudu, kasutades nt käsundus- / või töövõtulepinguid, litsentsi-/autoritasulepinguid või arveldavad arve alusel. Üksikud organisatsioonid (5,6 protsenti) ei märkinud ühtegi lepingulist vormi, mille alusel nad oma tööd korraldavad või märkisid, et nende töö on korraldatud täielikult vabatahtlikkuse alusel (5,6 protsenti).

Töötajate arv organisatsioonides. Autor/allikas: Brit Pavelson

Kõik organisatsioonid, kes kasutavad töölepinguid, kasutavad selle kõrval tööde ja teenuste tellimiseks ka ühte või mitut alternatiivi. Neist organisatsioonidest, kellel on töölepinguga töötajaid, on töötajate töökoormust ja/või töötasu kärpinud vähemal või suuremal määral umbes kahe kolmandiku võrra, palgata puhkusele on mõned või kõik töötajad saatnud pisut üle ühe kolmandiku vastanutest ning koondamisi ei ole organisatsioonides toimunud praktiliselt üldse.

Küsitluse toimumise ajal oli ka kunstivaldkonna organisatsioonidel võimalus kasutada töötukassa töötasu hüvitise meedet, mida plaanis kasutada 27,8 protsendil organisatsioonidest. Neist, kes hüvitist kasutada ei plaani, vastas enamik, et toetuse mittekasutamise põhjus on mittekvalifitseerumine või sobimatud tingimused. See tuleneb tõenäoliselt töölepingutega töötajate puudumisest või vähesusest ja valdkonna projektipõhisest iseloomust. Samuti vastasid küsimusele eitavalt mitmed avalikest vahenditest püsivalt tegevustoetust saavad organisatsioonid, kes on palgakulud planeerinud katta vastavatest vahenditest ja mille töötajatel seetõttu palku hetkel vähendada ei tulnud.

Eriolukorra kehtestamise ja kriisi tagajärjel on kunstiorganisatsioonid pidanud ära jätma ja edasi lükkama sadu sündmusi. Kõige sagedamini nimetasid organisatsioonid (86,1 protsenti), et edasi lükata või ära jätta tuli näitusi. Samuti pidi enamik vastanuid ära jätma või edasi lükkama loengu/seminari/töötoa (75 protsenti) või publikuprogrammi ürituse (66,7 protsenti). Pooled organisatsioonid tühistasid ja/või pidid lükkama edasi üritusi, mis pidid toimuma välisriigis.

Loometegevus sissetuleku allikana. Autor/allikas: Brit Pavelson

EKKA küsitlusele olid aprilli alguses vastama oodatud kõik end ise valdkonnaga seostavad inimesed: kujutavad kunstnikud, disainerid, näitusemajade töötajad, kunstikriitikud, näituste tehniline personal jne. Analüüsi koostasid Kaarin Kivirähk (KKEK) ja Kadi-Ell Tähiste (EKKAK). Graafikute autor on Brit Pavelson.

Küsimustiku täitis kokku 264 inimest, kes küll kõik ei vastanud kõikidele küsimustele.  Eraisikuna defineeris end 226 inimest (86,3 protsenti), juriidilise isikuna 36 vastajat (13,7 protsenti).

Suur osa eraisikuna vastanutest olid vabakutselised kunstivaldkonna loovisikud, kes saavad loometegevusest kas kogu või suure osa oma sissetulekust (73 protsenti). 10 vastaja puhul (4,4 protsenti) võib eeldada, et nad peavad end küll kunstivaldkonnas tegutsejaks, kuid töötavad loometegevuse kõrvalt mitte-erialastel ametikohtadel.

Koostajad märgivad, et analüüs ei põhine statistilisel valimil, mistõttu saab teha ainult üsna laiu üldistusi. Varasema statistika puudumise tõttu on keeruline teha järeldusi võrdluses ajaga enne eriolukorda.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: