Helilooja Markus Robami "In Crowds" kõlab kui eleegia koroonaeelsele ühiskonnale. Heliliselt jäädvustatud (välisriikide) linnaruum elustub kandvate klaveripalade abiga kui midagi kaotatut, kauget ja unustatut.

Palun vabandust, et arvustan antud albumit praeguse akuutse olukorra valguses, kuid just see situatsioon toob ilmekalt, isegi sentimentaalselt esile "In Crowdsi" mõjususe. Eelnevalt salvestatud kohamälus ärkavad ellu rongijaam, turg, pargid ja kohvikud nii Berliinis kui ka Hamburgis. "Music for Train Stations" on rahustav, soodustab inimeste ja ümbruse jälgimist, "Farmers Market" toob aga tintinnabulilikus stiilis esile erinevate keelte segu ja suisa lõikelaudadel kajava noa terava kõla. Niimoodi üksinda teiste seas läbi urbanistliku ruumi uidates satub kuulaja järsku parki, kus ümberringi lendavad ja kudrutavad linnud, sahisevad tuulepuhangus puud ning on kuulda üksikuid jutukatkeid.

Lainetava jõe ja laste kilgete saatel liiguvad taevas rahulikult pilved, käed on asetatud lesides kukla taha. Voolavate dramaturgiajoonistega ilusatele meloodiatele vastanduvad minimalistlik "Cafe in Berlin" ja äärmiselt pinev "Hamburg". Viimase, elu muretuses triiviva looga "On the Corner Jam" lubab Markus Robam endale robustsust ning instrumentidena lisanduvad siin basskitarr, rütmika ja kordused.

Fakt, et Markus Robam on suutnud salvestada "In Crowdsile" erinevaid hetki, mida me praegu kogeda ei saa, annab sellele kibemagusa lisandväärtuse. Distants siin albumil on kohati kaks, siis omakorda viis või enam meetrit, kuid on isiklik ja läbi tunnetatud.