Piret Põldver: Oyvind Rangoy "Sisikond" on üks tundlikumaid ja tihedamaid luulekogusid 2019. aastast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Piret Põldver
Piret Põldver

Kirjandusuurija ja -kriitik ning kirjastuse Maurus keeletoimetaja Piret Põldver rääkis Eesti luulest 2019. aastal.

Doris Kareva kogumik "Suik ja sillerdus" torkab Põldveri sõnul silmaga selle poolest, et see on ilmselgelt professionaali kirjutatud. "Kareva kasutab suurepäraselt keelt, ta on ülitundlik ja tajub täpselt sõna," mainis ta, lisades, et Karevat lugedes tundub, et tekstid on kõigepealt inspireeritud keelest endast, millele järgneb mõte. "Kareva luule on sõna- ja mõisteluule."

Veronika Kivisilla "Salutatio" muudab kirjandusuurija arvates eriliseks see, et seal on käsitletud ematunde teemat, mida pole luules eriti palju olnud. "Seda oli täitsa värske lugeda," mainis ta.

"P. I. Filimonovi luulekogu "Läti stjuardessid teavad saladust" on üsna eklektiline, siin on väga erinevad luuletused, millest osa on suurepärased, aga mõningad jäävad ka hämaraks ja ma ei oska nendega suhestuda," nentis ta.

Jüri Kolgi "Laskmata karu peied" haarab Piret Põldveri sõnul keeleliselt. "Ma ütleksin selle kohta seda, mida eriti tihti luulekogu kohta ei ütlekski, et seda on raske käest ära panna, pidevalt tahaks lugeda, mis edasi tuleb," ütles ta ja lisas, et raamatus on Kolgil mingi rida ajada käibetõdedega. "Ta saadab kuradile vanad targutused ja võitleb käibetõdedega, ta oleks nende peale justkui ärritunud."

Maarja Kangro "Tuul" on tema sõnul kangrolikult sotsiaalne luule, kus teemaks sõda, põgenikud ja valimised. "Aga näiteks ka demokraatia, erinevad institutsioon ning raamatus on tegelastena märkimisväärselt palju luuletajaid," tõdes Põldver ja mainis, et Kangro on ka sarkastiline. "Mul lugejana on küll vahepeal tunne, et tahaks rohkem selle sarkasmi alla näha."

"Maarja Pärtnal ilmus raamat "Vivaarium", mis oli üks minu lemmikuid 2019. aastast," tõdes ta ja lisas, et teoses on palju vaba hingamist ja peatumist. "See on meditatiivne tekst, kohati on see kui fotografeerimine, hetk on kinni peetud ja siis seda vaadeldakse, mõtestatakse ja antakse lugejale edasi," ütles Põldver ja lisas, et "Vivaarium" on keeleliselt, sisuliselt ja vormiliselt ühtlane. "Iga kord, kui ma olen seda üle lugenud, siis leian sealt midagi uut, midagi veel sügavamat, see muutub lähedasemaks iga korraga."

"Oyvind Rangoy "Sisikond" vääris kindlasti Betti Alveri debüüdipreemiat," kinnitas ta ja selgitas, et teos on üks tundlikumaid ja tihedamaid luulekogusid möödunud aastast. "Rangoy keel on napp, tal pole üleliigseid sõnu ja ta joonistab väga kõnekad kujundid ühe-kahe-kolme sõnaga."

Vaata täispikka videot:

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: