Karin Bachmann: linna tühermaad tuleks teha inimestele kättesaadavaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Mark Raidpere

Avalikud kohad Eestis on üles ehitatud põhimõttel, et inimesed tulevad ühte kohta kokku ja teevad seal ühte ja sama asja. See tuleb aga maastikuarhitekt Karin Bachmanni sõnul nüüd ümber vaadata. Tema näeb probleemi lahendust nn tühermaades, mis saaks väikeste sekkumistega laiemale publikule kättesaadavaks teha. Nii oleks linnakeskkond rikkam mitte ainult bioloogiliselt, vaid ka inimtegevuste poolest.

"Ülejäänud avalik ruum, mida meil on tohutult palju – näiteks kõik väljakud ja taskupargid, millele ei ole üldse tähelepanu pööratud – tuleb kõik ette võtta. Mõnes kohas piisab väikesest sekkumisest, et see muuta kohaks, kus inimene saab juba midagi teha."

Bachmann sõnas, et vestlustest teiste inimestega on välja tulnud, et tegelikult paljudele inimestele ei meeldi, kui sellises esinduspargis nagu Kadriorg on segamini jooksjad ja need, kes on pannud viisakad riided selga ja tulnud promeneerima.

"See näitab, et ei ole piisavalt kohti, kuhu minna. Jooksja tahab ka metsas või puude all joosta, ta ei taha minna Tallinnas Reidi teele või Tartus Riia tänavale. Seda võimaldavaid kohti peab olema rohkem."

Talle kui maastikuarhitektile tundub, et mida enam tegevusi ühes kohas on, seda enam toodab see sotsiaalset kontrolli [normide ja suhtumiste kogum, mis on suunatud inimeste sellise käitumise tagamisele, mis on vastavuses antud ühiskonna huvidega – toim] ja annab võimaluse ühte kohta päevas pikema ajaperioodi jooksul kasutada.

"Samas tuleb arvestada sellega, et kõik inimesed ei taha erinevaid tegevusi ühte kohta, aga see tähendabki, et avalik ruum peaks üle kogu linna võimaldama sul olla niimoodi, et sa saad oma vaba aega veeta ükskõik kus."

Tühermaad tuleks teha publikule kättesaadavaks

Bachmann lisas, et see tähendab automaatselt autoliikluse natukest piiramist ja avaliku ruumi ning ka nn tühermaade läbimõtlemist. "Inimeste vastuseis tühermaale on suuresti lingvistiline – see kõlab halvasti. Aga tegelikult tühermaad on lihtsalt väga suured linnas asuvad looduskooslused, mis on väga elurikkad tänu sellele, et inimesed pole neid väga näppinud."

Samas saaks tema sõnul teha need tühermaad väga väikeste sekkumistega laiemale publikule kättesaadavaks ja kaotada nende negatiivne kuvand.

"Kui me räägime elurikkusest, siis üks on bioloogiline mitmekesisus, aga teine on ka see, et linnapark või haljasala peaks olema ka rikas inimtegevuste poolest."

Koroona tuli Bachmanni hinnangul elurikkuse vaatenurgast õigel ajal, sest inimesed saavad aru, et elurikkust on linnakeskkonnas tegelikult tarvis, et nad ei peaks linnast välja kuhugi tormama, vaid see loodus oleks mõistlikul kujul linnas olemas.

"Tartu püüab praegu teha seda, et vaatab terve linna uue pilguga üle, et kust saaks kas vähem niita või veel vähem sekkuda või mingis kohas rohkem sekkuda, et võimaldada teistel liikidel tulla meie kõrvale nii, et see on inimesele sobivas mahus, meeldiv ja uus elamus ning pakub uusi tegevusi."

Tartus on Bachmanni sõnul elurikkuse teema olnud aktuaalne üsna pikka aega. "Hea näide on Roosi tänav, mis tehti juba üsna ammu, aga mis peale vaadates oli ka suvaline võsa, aga kui sinna tehti sisse laudtee, siis see muutus tohutult populaarseks."

Loodust ei peaks RMK radadele otsima minema

Inimesed tegelikult tahavad niimoodi looduses käia, lisas ta. "Aga seal peab olema tehtud väike sekkumine, et seda mugavaks teha, et loodus poleks väga metsik ja ähvardav, vaid et saaksid ikkagi turvaliselt tema keskel kõndida."

Paljud ehitusest väljas olevad maad on sellised, kuhu ei hakatagi kunagi midagi erinevatel põhjustel ehitama, tõdes Bachmann. "Väga palju selliseid maid seisab n-ö erakätes, kes ei taha nendega midagi teha või ei ole see lihtsalt võimalik."

Neist saab luua parke küll, ka ajutisi parke. "Aga need ei tule Kadrioru-laadsed, vaid on pigem olemasoleva olukorra ärakasutamine ja väikeste sekkumistega inimeste kätte kasutada andmine."

Esinduspargid ei ole elurikkuse poolest üldse kõige esinduslikumad, sõnas ta. "Esindusfunktsioon on see, et sa lähed paned viisakalt riidesse ja lähed jalutad seal. Eestlastele selline promeneerimine väga omane ei ole. Võib-olla hakkab see nüüd tulema. See pargikultuur hakkab meil alles nüüd kätte jõudma."

Need nõuavad väga suurt ressurssi, sest nende valmimisaeg on väga pikk. Kuigi selliseid parke on vaja, saaks samal ajal suur hulk inimesi kasutada samal ajal haljasalasid, kus ei pea olema nii tihedasti koos. Selleks ongi tema hinnangul mõistlik kasutada praegu n-ö söötis olevaid maid.

"Kui neid lähedalt vaadata, siis on nad tegelikult väga väärtusliku taimekooslusega – seal on suuri puid, põõsaid. Seal on kõik rinded esindatud ja väga palju linnuliike. Linnulaul jm on olemas. See on põhimõtteliselt seesama, mida inimesed käivad massina RMK radadel otsimas, kus politsei nad praegusel juhul laiali ajab."

See kõik on linnades olemas, aga inimesed on nende kohtade suhtes pimedad või ei taha neid kasutada, kuna neil on märk küljes. "Need on pigem mentaalselt reostunud kohad, et inimestel on nende vastu tõrge. Aga kui puhastada välja need väärtused, mis seal on – selleks ei pea üldse palju tegema – siis oleks meil need n-ö linnametsad siinsamas olemas," ütles Bachmann.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: