Tamara Luuk: lisaks kunstilisele on kevadnäitusel suuremgi sotsiaalne mõõde ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Arp Müller käis kuraatorituuril, kus usutles kuraator Tamara Luuki ja Kunstihoone vastset juhti Paul Aguraiujat. Luuk märkis, et lisaks kunstilisele funktsioonile on kevadnäitusel suuremgi sotsiaalne mõõde.

Kevadnäituse žüriisse kuuluv Tamara Luuk, märkis, et kevadnäitus on kahtlemata publiku hulgas aasta üks populaarsemaid, sest sealt leiab kõike, ja mis kõige olulisem – enamus publikut leiab sealt äratundmisrõõmu. "Kes ikka tahab üllatuda, eriti kui sa ei tea, kas see on meeldiv või ebameeldiv."

Kevadnäitus annab väga paljudele kunstnikele koos esineda, sõnas ta.

"Kunstnike liidu president Elin Kard võtab selle väga hästi kokku. Ta ütleb, et peale kunstilise väärtuse on seal näitusel suuremgi sotsiaalne dimensioon. See annab võimaluse esineda väga erinevatel kunstnikel näituseformaadis, mis vanemaid ei solva ja mis nooremaid väga ei kutsu, aga kui kutsub, siis rõõmuga."

Luuk ütles, et valiku tegemine, mida kevadnäitusele võtta ja mida jätta, oli keeruline. "Me oleme piiranud näitusel esinemist ruumiga. Igal kunstnikul on võimalik valida kas kahe või kolme meetri suurune moodul ja keegi ei esita rohkem. Oma printsiibilt esitavad nad rohkem töid, aga me oleme valinud tihti ühe töö ja üsna paljud jäid välja ka."

Ta ütles, et valikute pärast on saanud nad ka sõimukirju, aga aja jooksul tekib siiski piisav vaatamis- ja tundlikkuskogemus, mis on andnud valikute osas enesekindluse. "Sa tead, kuivõrd oluline on see pilt kunstniku enda ajas ja kui oluline on ta selles ajas, kus me kõik koos elame. See on tõepoolest väga intuitiivne, aga enda suhtes võimalikult aus protsess, kui sa valid."

Luuk kinnitas, et nad ootavad igal aastal kevadnäitusele nooremaid kunstnikke, olgugi et nimekirjast paistavad silma klassikud. "Me väga ootame noori, aga nad ei huvitu väga kevadnäitusest. Võib-olla saavad nad vanemaks ja neid tuleb tasapisi rohkem, aga see on kunstniku ja oma loomingusse suhtumise eripära. Vanemad kunstnikud loovad teadlikult illusiooni enamasti kahemõõtmelisel pinnal, maalil."

Ta sõnas, et vanemad kunstnikud surevad ja tulevad peale nooremad ning need, kes enne ei oleks julenud kunsti välja panna, mahuvad näitusele väga hästi, kui nad on teinud kunsti hoole ja armastusega.

"Maalilise maali traditsiooniga kunstnike ootamine sellele näitusele, et võtta ja vaadata, kuidas nad on aasta jooksul arenenud – see aspekt on natuke kadunud. Seda arengut üks kord aastas ei anna väga hästi jälgida. Nad lihtsalt tulevad selliselt nagu nad on ja sellega, mida nad on tavapäraselt esindanud," sõnas Luuk.

Aguraiuja: loodan, et mõni jääb ka ukse taha

"Tänane [neljapäevane – toim] avamine on esimene suurem näitus pärast piirangute leevenemist ja alates kella 11-st, kui me uksed lahti tegime, on inimesi käinud ikkagi juba meeldivad palju," märkis Aguraiuja.

"Me loomulikult loeme inimesi. Ma oleks väga õnnelik, kui meil juhtub see, et peaksime mõnel inimesel paluma ukse taga oodata." Korraga saavad nad Aguraiuja sõnul saali lubada 124 inimest.

Alles hiljuti Taaniel Raudsepalt Kunstihoone juhi ameti üle võtnud Aguraiuja tõdes, et sai endale juhtida väga heas korras oleva asutuse, mille programmiga on rahul nii kunstnikkond kui ka publik.

"Mina olen endale eesmärgiks seadnud seda, et kunstihoone peab olema veel rohkem avatud, et rohkemad inimesed leiaksid siia tee. Ma tahan, et kunstihoone oleks see asutus, mis annab inimestele võimaluse teha esimesed sammud kunstimaailmasse süvenemisse, kunsti tundmaõppimisel."

Kunstihoone peaks Aguraiuja hinnangul olema koht, mis on Eestis tunnustatud kui nr 1 kaasaegse kunsti produtsent. "See tähendab seda, et meie siit koos kunstnikega toome välja uusi näitusi ja projekte, mis päriselt panevad inimesed mõtlema."

Toimetaja: Merit Maarits

Allikas: "Uudis+"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: