"Muistised on kohad, kus saame kohtuda aastasadade ja -tuhandete taguste inimpõlvede tegemistega. Praegusel põllul võis kunagi olla asula, kalmistu, pühapaik või sulatati seal näiteks rauda, samas on paljud kunagised põllud hoopis metsa kasvanud. Arheoloogiapärand on meie ühine vara ja seda võib leida kõikjalt, oodatud ja ootamatutest kohtadest Eesti maastikul. Arheoloogiapäevadel on kõigil hea võimalus arheoloogide juhatusel õppida tundma oma kodukoha varasemaid ajalookihte," ütles muinsuskaitseameti arheoloogiapärandi valdkonna juht Ulla Kadakas.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi Helle Solnaski sõnul on Euroopa arheoloogiapäevade eesmärk inimestele lähemalt tutvustada arheoloogia kui teadusharu sisu, selle vajalikkust meie esiajaloo mõistmiseks ning selgitada arheoloogi elukutse omapära. "Meie muistsete esivanemate eluolu, mille kohta kirjalikke allikaid pole, on jätnud jälgi maastikule, ja arheoloogid oskavad neid märke leida, analüüsida ja meile selgitada. Tänu arheoloogiateadusele mõistame, kus on meie juured ja millise tee oleme läbi käinud, et jõuda tänasesse päeva," sõnas Solnask.

Euroopa arheoloogiapäevadel toimuvad üritused Tallinnas, Harjumaal, Hiiumaal, Läänemaal, Muhumaal ja Tartumaal. Enamik sündmusi on vabas õhus ja osalema oodatakse kõiki huvilisi, kes soovivad Eesti rikkast arheoloogiapärandist rohkem teada saada.

Eestis koordineerivad Euroopa arheoloogiapäevi muinsuskaitseamet ja Eesti Muinsuskaitse Selts.