Indrek Grigor: me ei otsinud näitusele ilusat materjali
Klassikaraadio saates "Suveduur" oli külas Indrek Grigor, kes kõneles Tartu Kunstimuuseumis avatud näitusest "Hõbetüdrukud. Fotograafia retušeeritud ajalugu", mille kuraatoriks on ta koos lätlanna Šelda Puķītega. Näitusel on valik Eesti ja Läti varajaste naisfotograafide töödest, lisaks nüüdisloomingut autoritelt Nanna Debois Buhl, Sami van Ingen, Elisabeth Tonnard.
"Hõbetüdrukud. Fotograafia retušeeritud ajalugu" on näitus fotograafia ajaloost, mis on koostatud Eesti ja Läti naisfotograafide töödest. "Näituse idee tuli suuresti kaaskureerijalt Šelda Puķītelt. Muusemilt tuli näituse tegemise pakkumine ning rõhutati, et loodaval näitusel võiks olla rahvusvaheline haare selleks, et muuseumiprogrammis tasakaalustatust leida. Rääkisin pakkumisest Šeldaga ning kuna ta samal ajal koostas näitust ka Riia Fotobiennaalile, kus olid naisfotograafide tööd, oli tal palju materjali. Nii tõime näituse muuseumisse ning haarasime kaasa ka Eesti naisfotograafide tööd," kõneles kuraator Indrek Grigor.
Grigor lisas, et nende eesmärgiks oli vältida kahe riigi omavahelist võistlust ning seetõttu kaasati projekti ka teisi rahvuvahelisi fotograafe. "Meil on Soome eksperimentaalne filmikunstnik ning kunstnikud Taanist ja Hollandist."
"Šelda hakkas varaste Läti ajalooliste fotograafidega tegeleme seetõttu, et nendega ei olnud keegi veel tegelenud. Pärast põhjalikku uurimustööd sai Tartu näitusele valitud viis Läti varast (enne Teist Maailmasõda) autorit," kõneles ta ning täpsustas, et fotograafia on nii noor, et kui kõneleda Teise Maailmasõja eelsest ajast, siis tegemist on pigem pioneerliku hetkega fotograafias.
Fotograafia oli tol ajal veel uudne distsipliin, mille tõttu ei olnud seal soopõhist eelarvamust. "Fotograafial puudus soopõhine stigma. Nii ei olnud mingit põhjust, miks naine ei võiks olla fotograaf," rääkis Grigor.
Näituse pealkiri "Hõbetüdrukud" on viide hõbeželatiintrükile, milles ka enamus näitusel nähtavates töödest tehtud on. Näituse alapealkiri on "Fotograafia retušeeritud ajalugu". "Retušeerimise teema tuleb sellest, et naised töötasid laborantidena ja retušeerijatena. Üldiselt olid varajased fotod ikkagi tugevalt retušeeritud ja ka koloreeritud," lisas ta.
"Me ei otsinud näitusele ilmtingimata ilusaid fotosid. Tahtsime, et materjal räägiks midagi ja oleks narratiivne. Samas leidub näitusel ka edevust," rääkis kuraator ja lisas, et nende eesmärgiks oli leida lugu jutustavat materjali.
Näitus "Hõbetüdrukud" on Tartu Kunstimuuseumis avatud septembri lõpuni.
Toimetaja: Laura Pärnpuu
Allikas: "Suveduur"