Üürike uuel ametipostil veedetud aeg on Epliku sõnul olnud suviselt töine ja tihe. "Eesti Autorite Ühingu roll on oluline – mingis mõttes oleme muusikatööstuse keskne organisatsioon. Sellest tingituna sõltuvad mitmed teised organisatsioonid oma töös ühel või teisel viisil EAÜ-st. Ühing liidab erinevaid Eesti autoreid, keda on praegu üle 5000," tutvustas EAÜ olulisust Eplik ja lisas, et ühingu peamiseks eesmärgiks on autoritasude korjamine oma liikmetele.

Vaiko Eplik on eelmise juhatuse tööd kritiseerinud ning tõdenud, et ühingus tehti justkui midagi valesti. "Saab öelda, et inimesed olid mõne detaili suhtes rahulolematud, kuid ei saa väita, et eelmise juhatuse ajal oleks autoritasud maksmata olnud," selgitas Eplik ja lisas, et võib-olla saab uus juhatus ametiaja lõppedes samuti kriitika osaliseks.

Kõnekas fakt on see, et viimaste aastate jooksul kogunes EAÜ koosolekutele keskmiselt 30-40 liiget, kuid uue juhatuse valimiseks saabus üldkogu istungile 350 liiget. "Ehk see ongi kõige tähtsam, et EAÜ liikemete aktiivsus suureneks ja inimesed mõistaksid, mida EAÜ teeb. Pahatihti on ühingu enda liikmed ka selle osas teadmatuses. Tegemist ei ole sotsiaalhoolekande asutusega, ega kontserdi korraldajate ja ööklubiomanike kiusajaga," sõnas Eplik ja lisas, et EAÜ on andekate inimeste klubi.

Vaiko Eplik tõdes, et viimase kümne aasta jooksul on muusika kasutamine täielikult muutunud. "Ei ole saladus, et CD-mängijaid enamikest kodudest ja autodest enam ei leia. Selle asemel kasutatakse muusika kuulamiseks neid väikeseid seadmeid, mis meil kõigil olemas on. EAÜ kõige suurem väljakutse ongi see, kuidas nendest väikestes seadmetes olevatest suurtest platvormidest väärilised tasud kätte saada," selgitas Eplik, et füüsilise formaadi aeg on ammu läbi.

EAÜ üheks arutluse all olevaks teemaks on tühja kasseti tasu, mida Eplik peab valitsuse tegemata tööks. "Meil on tühja kasseti tasu, mille nimi on juba absurd. Tegelikult on selle nimi "eratarbeks kopeerimise seaduse eelnõu" ehk seadus, mis peaks aitama kompenseerida tasusid, mida enam füüsiliselt ei laeku ja mida digitaalselt veel koguda ei suudeta," selgitas ta.

Olukorra muutust ootab Eplik peatselt, sest mainitud seadus läheb Riigikokku tuleval sügisel. "Minu meelest on häbiasi, et ükski viimaste aja Eesti valitsustest ei ole sellega tegelenud."

Muusikud kurdavad, et suured muusikavoogedastusplatvormid maksavad liiga väikeseid autoritasusid. Näiteks maksab Spotify loo autorile 0,004 dollari senti ühe mängimise pealt. "Google'iga vaidlema minna ei saa, sest nemad kehtestavad ise oma mängureeglid. Näiteks lõppes Google'il leping Taani riigiga ning uue lepingu tegemisel tahtsid nad hakata maksma autoritele 70% väiksemaid tasusid. Sellega Taani autorid nõus ei olnud ning Youtube kustutas oma keskkonnast kogu Taani muusika," rääkis Eplik ja tõdes, et sellistes tingimustes läbirääkimisi võimalik pidada ei ole.