Tallinnas majas, kus praegu asub Vanalinna täiskasvanute gümnaasium, trükiti aastal 1739 esimene eestikeelne piibel. Terviklik piibel ilmus põhjaeestikeelsena ja see otsustas põhjaeesti keele saamise meie kirjakeeleks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Samas hoones kirjutati kolmapäeval alla ühispöördumisele selleks, et eestikeelse piibli 300. aastapäeval ilmuks trükist piibli uus tõlge.

Juubelipiibli koostöökogu pidas kolmapäeval ka esimese koosoleku.

"Kui me saame struktuuri paika ja võib-olla ka mingisuguse ajakava, kuidas me suudame, meie Eesti inimesed sellega kaasa tõmmata, et neil tekiks huvi selle vastu, siis see ongi esimene samm," ütles Eesti piibliseltsi esimees Tiit Salumäe.

Aja jooksul muutub keel ning see, mis oli kunagi kõigile mõistetav, võib tunduda kohmakas ja koomilinegi.

"Piiblile võib läheneda erinevatelt seisukohtadelt. Võib püüda väga täpse ja sõnasõnalise tõlke teha. Aga võib püüda ka seda sõnumit anda edasi nõnda, et ta oleks üsna sarnane sellele, mis ta kord oli," rääkis teoloog, uue testamendi tõlkija Toomas Paul.

Toomas Paul koos Uku Masinguga tõlkis uue testamendi. See tõlge ilmus 1989. aastal. Seni viimane piiblitõlge ilmus 1997. aastal.

Piibli tõlkija peab olema hea keeletunnetusega tugev teoloog. Toomas Paul lisas, et ta peab olema ka fanaatik.

"See nõuab aastaid, et sa sinna piibli maailma jõuad sisse, et sõnad ei tähenda ühes kohas midagi, vaid nendega tuleb kogu maailmapilt kaasa," ütles Paul.

Praegu pole veel teada, kes hakkab nüüd piiblit tõlkima.

"Ma arvan, et see on gümnaasiumiõpilane, kel hakkab silm särama ja hakkab õppima. See võiks rahulikult olla noorest põlvkonnast. Me räägime aastast 2039, taevas hoidku. Sinna on aega," ütles Salumäe.