Ekspeditsiooni uus lavastus vaatleb meie igapäevaelu läbi argiste helide

Ekspeditsioon teatri Krulli maja stuudios esietendus lavastus "Mis olnud on kirjas mu lihas". Laval on küll inimene, kuid too ei ole peategelane. Peategelane on tavalise kortermaja ruum ja selles tekkivad helid.
Ekspeditsiooni lavastuses "Mis olnud on kirjas mu lihas" saabub publik teatrisaali otse läbi riidekapi ning istubki justkui kellegi elutoas, jälgides ühe tavalise kortermaja tavalise elaniku kulgemist.
"Meid on huvitanud selle lavastuse juures nii-öelda elu erinevad tasandid, et kui sa siia sisse tuled, on muidugi näha, et kõik on väga argine. Kõik esemed on äratuntavad ja enam-vähem sarnast kujundust võid sa kellelegi külla minnes eest leida. Kõik need argised asjad, mis saavad juhtuda, leib on otsas, vetsupott on umbes, pirn on läbi, see kõik on elu lainetamise osa, "ütles etenduskunstnik Urmas Lüüs.
Lavastusel on kolm autorit - Marika Vaarik, Lauri Lest ja Urmas Lüüs, kes kõik on laval, igaüks ajamas oma asja.
"Me oleme teinud hästi palju eksperimentaalasju, selles mõttes ma tulin siia selle huviga just, et mida siis teevad kaks kunstnikku, kaks installatsioonikunstnikku, vaatenurk läheb teiseks, ütleme nii. Kindlasti oli kõige põnevam kuidas üldse sümbioos tekitada, et üks näitleja lihtsalt tuleb oma teatriga sisse, kuidas me leiame ühise keele ja eks me seda kogu aeg ka otsime," ütles näitleja Marika Vaarik.
Helimaastikel on selles ruumikeskses lavastuses väga suur roll. Helikunstnik Lauri Lest vastutab selle eest, et argised majapidamisesemed helitekitajateks muuta.
"Sellest ma lähtusingi, et kuidas kõik need asjad siin elama panna ja muusikaks või heliks muuta. Olmeesemed nagu pesumasin, elektripliit, erinevad kapid, riiulid. Ka pesurest on üks sellest instrumentide arsenalist," sõnas helikunstnik Lauri Lest.
Toimuvat võib vaadelda kui teatrietendust, ruumiinstallatsiooni, helimaastike kollaaži või antropoloogilist vaatlust. Tüki nimi oleks võinud olla ka ühe majapidamise sümfoonia, kuid Urmas Lüüsi sõnul tahavad nad sildistamist vältida.
"Niipea kui teil on mingi silt küljes, on see mingisugune sissekäidud rada, mingisugune mudeldatud lahendus, kuhu me saame ennast sisse sobitada, on see ooper, ballett, muusikal, sümfoonia või mis iganes. Niipea kui termin juba hakkab tekkima, on see esimene ohutuli, et nüüd tuleks veidike suunda muuta, kuni sa saavutad tasandi, et kuni lõpuni ei suuda keegi toimuvale ühtegi mõistlikku terminit külge riputada," ütles Lüüs.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Aktuaalne kaamera"






















