Kristjan Raua nimeline aastapreemia on vanim kunstipreemia Eestis, mis omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale. Erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest.

2025. aastal esitati auhinnale 30 kunstnikku, kellest žürii valis välja neli.

Leida Ilo pälvis preemia isiknäituse "Pea pilvedes, jalad maas" eest Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.

Metallikunstnik Leida Ilo (1943) õppis aastatel 1965–1970 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis dekoraator-tarbekunstniku erialal. Ilo töötas aastatel 1963–1965 Kunstitoodete Kombinaadi metallehistöö ateljees juveliirina ja pärast ülikooli lõpetamist aastatel 1970–1974 Tallinna Juveelitehases kunstnikuna ning aastatel 1974–1976 Viru hotellis kujunduskunstnikuna. Alates 1976. aastast töötab Ilo vabakutselise kunstnikuna. Ta on loonud mitmeid tuntud avaliku ruumi kunstiteoseid ja skulpturaalseid kompositsioone: "Inimene liikuva ajuga" (1976, Mustamäe haigla), Tallinna linnuvabriku viitskulptuur "Muna" (1979), loonud ehteid, dekoratiivpaneele ja ka keraamikat ning akvarelle.

Leida Ilo 2024. aastal Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis toimunud isiknäitus "Pea pilvedes, jalad maas" tõi esmakordselt vaatajate ette ligi 70 teosest koosneva valiku monumentaalse minimalisti viiekümne aasta jooksul valminud loomingust. Leida Ilo on näitustel osalenud alates 1970. aastast, tema loomingut leidub mitme muuseumi kogudes Eestis, Saksamaal, Ungaris, Venemaal ja erakogudes Eestist Jaapanini.

Urmas Lüüsi tunnustati erakordselt viljaka loomingulise tegevuse eest 2024. aastal.

Urmas Lüüs (1987) on mitmekülgne kunstnik, kelle looming asetseb kujutava, materjali- ja etenduskunstide vahealas. Ta on omandanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuse- ja magistrikraadi sepakunstis, ent tema tööd ulatuvad suuremõõtmeliste installatsioonide ja lavastusteni.

2024. aastal jõudis Kanuti Gildi Saalis publiku ette argielu ümberpööratust esitlev eksistentsiaalutoopiline komöödia "Tädi Õie 65. sünnipäev", milles Lüüs tegi autorina ka lavastajadebüüdi. Oktoobris avanes Kumu kunstimuuseumis Eero Epneri kureeritud Urmas Lüüsi isiknäitus "Härra N-i elu ja surm. Urmas Lüüsi kodanlikud ruumid". Lisaks toimus aasta alguses ka Lüüsi isiknäitus "Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda" Tütar galeriis. Lisaks on Lüüs ka hinnatud õppejõud Eesti Kunstiakadeemias ning kirjutaja, kes on oskuslikult avanud ja mõtestanud nii kaasaegse tarbekunsti, disaini kui teatri temaatikat. Alates 2025. aastast on Urmas Lüüs ka üks kunstnikupalga saajatest.

Raul Meel sai auhinnatud pikaajalise ja väljapaistva loomingulise tegevuse eest.

Raul Meel (1941) on hakkas näitustel esinema 1970. aastate alguses. Ta on tuntud kui konkreetse luule pioneer Eestis, graafik, maalikunstnik, skulptor, installatsiooni- ja tegevuskunstnik ning arvukate kunstnikuraamatute autor. Temaatiliselt läbib Meele loomingut looduse, tehnoloogia ja poeesia ja kunsti suhte mõtestamine; tema looming ühendab visuaalkunsti ja kirjanduse, keele, teksti, sõna, silbi ning muusika, heli, hääle ja hääliku.

Meel on näitustel esitlenud rohkem kui 300 autoriraamatut ja -albumit enam kui 50 keeles, osalenud vähemalt 600 grupinäitusel ja tal on olnud üle saja isiknäituse. Ta on pälvinud rohkelt nii rahvusvahelisi kui kodumaiseid kunstiauhindu ning tema teoseid kuulub muuseumi- ja erakogudesse kogu maailmas. Meele raamat "Solomon's Song of Songs" (2010, trükiarv 100) asub Herzog August Bibliotheki kogus Wolfenbüttelis Saksamaal ning see on hinnatud maailma üheks originaalsemaks ja kaunimaks raamatuks.

2024. aastal toimusid Raul Meele isiknäitused Vabaduse galeriis ("Kirjad Eesti laululindudelt"), Kastellaanimaja galeriis ("Huuu huuu huuu!") ja ühisnäitus "Ülemlaul" koos Krzysztof Piętkaga Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis.

Jevgeni Zolotko pälvis preemia isiknäituse "Aadama saladus" eest Kumu kunstimuuseumis.

Jevgeni Zolotko (1983) eelmisel aastal Kumus toimunud isiknäitus "Aadama saladus" (kuraator Triin Tulgiste-Toss) võttis kokku terve tema varasema loomingu, kaasates nii olemasolevaid teoseid kui ka spetsiaalselt näituse jaoks loodut.

Jevgeni Zolotko lõpetas Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuri eriala 2008. aastal ja omandas seejärel 2010. aastal magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri osakonnas. Ta on töötanud õppejõuna erinevates Eesti kõrgkoolides ning galerist-projektijuhina Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis.

Zolotko oli 2011. aastal Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi poolt asutatud auhinna Köler Prize esimene laureaat. Aasta hiljem pälvis ta Anton Starkopfi nimelise skulptuuripreemia ning 2020. aastal Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Aastatel 2021–2023 oli ta üks kunstnikupalga saajaid.

Preemiad suurusega 2800 eurot ja Enn Johannese kujundatud ning Margus Kadariku teostatud medalid antakse laureaatidele üle pidulikul tseremoonial Tallinna Raekojas esmaspäeval.

Eelmisel aastal pälvisid preemia Linda Kaljundi, Aet Ollisaar, Mari Roosvalt ja Andreas Trossek.