Galerii: selgusid muinsuskaitseameti aastapreemiate saajad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1602689400000 | amCalendar}}

Kolmapäeval selgusid Proto avastustehases 45 nominendi hulgast kümnes kategoorias muinsuskaitseameti aastapreemiate saajad.

Tänavused laureaadid on järgmised.

Hästi restaureeritud mälestis
Padise kloostri varemete konserveerimine

Hästi restaureeritud mälestis – Padise klooster. Autor/allikas: Elvo Jakobson

Padise klooster on Eesti üks unikaalsemaid mälupaiku, mille ajalugu ulatub juba 15. sajandisse. Kloostri püstitasid tsistertslased, kelle vaimse õpetuse deviis oli askeetlikkus ja pühendumine. Kui varasemalt olid õhus mõtted taastada kloostrihoone keskaegsel kujul, siis 1990. aastatel alanud tööde eesmärgiks sai hoone varemete konserveerimine. Žürii hinnangul öelda, et kloostri restaureerimiskontseptsioon on tiivustatud tsistertslastele omastest põhimõtetest, seades eesmärgiks mõõduka ja pieteeditundelise sekkumise vaid ulatuses, mis on vajalik hoone säilimiseks. Varemete arendamise eduloo alus on meeskond Eesti spetsialistidest, kellele oli Padise kloostri saatus isiklik südameasi.

Tunnustuse pälvisid:
- omanik SA Padise Klooster
- projekti eestvedaja Heli Nurger
- arheoloogid Paul Ööbik ja Villu Kadakas
- restaureerimisprojekti koostaja AS Restor
- restaureerimis- ja ehitustööde teostaja Tarrest LT OÜ

Nominendid olid:
- Narva linnuse restaureerimine
- Kohila mõisa tall-tõllakuuri restaureerimine
- Aegviidu jaama depoo restaureerimine
- Anija mõisa restaureerimine

 

Hästi restaureeritud kunstimälestis
Nõva kiriku pabervitraažide restaureerimine

Hästi restaureeritud kunstimälestis – Nõva kiriku pabervitraažid. Autor/allikas: Elvo Jakobson

Läänemaal asuvas väikeses helesinises puitkirikus asuvad kaks kunstimälestistest vitraaži, mis on Eestis ainulaadsed: need on valmistatud kahe klaasikihi vahele pandud imeõhukesest paberist. Restaureerimistöö võeti ette, et vahetada vitraažil mõned katki läinud klaasid ja aidata sellega kaasa haprate kunstiteoste säilimisele. Konservaatoritele oli see korralik väljakutse, sest rohkem kui saja-aastane paber oli väga habras, peaaegu tolmuks muutunud. Konservaatorite kõrval tõstis žürii esile ka kogudust, kes lisaks vitraažide restaureerimise eestvedamisele hoolitseb Nõva kiriku eest nii nagu ka see oleks mälestis.

Tunnustuse pälvisid:
- EELK Nõva Püha Olevi kogudus
- konserveerimistööde teostaja konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut -  Heige Peets, Maris Allik, Tea Šumanov, Aire Aksiim, Martin Sernat

Nominendid olid:
- Käsmu kiriku kroonlühtri restaureerimine
- Ikoon-triptühhon "Jumalaema Kristus Kõigevalitseja ja Ristija Johannes" konserveerimine

 

Hästi restaureeritud hoone muinsuskaitsealal või kaitsevööndis
Vabaduse 12, Võru koolimaja taastamine

Hästi restaureeritud hoone muinsuskaitsealal või kaitsevööndis – Vabaduse 12, Võru koolimaja. Autor/allikas: Elvo Jakobson

Eeskujulikult taastatud hoone kaunistab ajaloolist linnaruumi Võru muinsuskaitseala kaitsevööndis. 1950. aastatel ehitatud kaunis koolimaja restaureeriti Võru linnavalitsuse eestvedamisel. Žürii sõnul väärivad tähelepanu rohked korrastatud interjööri detailid: säilitatud on võimla ja aula dekoratiivne laudislagi ning lühtrid, tahveluksed, trepikodade käsipuud ning laudislambrii koridori seintel.

Tunnustuse pälvisid:
- omanik Võru Linnavalitsus
- restaureerimisprojekti koostaja OÜ Maaprojekt

Nominendid olid:
- Sääse 2 (Pärnu), elamu taastamine
- Kopli 4 (Kuressaare), elamu taastamine
- Kopli 7 (Tallinn), kortermaja fassaadide restaureerimine

 

Uusehitis ajaloolises keskkonnas
Rakvere Pika tänava uuendamine

Uusehitis ajaloolises keskkonnas – Rakvere Pikk tänav. Autor/allikas: Elvo Jakobson

Ajaloolise Pika tänava uuendamine kaasaegseks jalakäijasõbralikuks avalikuks linnaruumiks on andnud sellele tänavale uuesti esindustänava rolli. Žürii sõnul väärib tunnustamist Rakvere linnavalitsuse tahe ja valmisolek panustada ajaloolise linnasüdame arendamisse. AS YIT Eesti on kohaliku omavalitsuse soove, muinsuskaitselisi eesmärke ja kohaliku kogukonna vajadusi arvestades kavandanud tänava, mis täiendab ja tõstab esile vanalinna väärtusi.

Tunnustuse pälvisid:
- Rakvere Linnavalitsus
- projekteerija KARISMA arhitektid OÜ, autorid Risto Parve ja Kai Süda

Nominendid olid:
- Elva keskväljaku ehitamine
- Vabaõhukompleksi ehitamine Rakvere vallimäele
- Esplanaadi 30 (Pärnu), garaažihoone ehitamine
- Tartu mnt 80, (Tallinn) büroohoone ehitamine.

 

Aasta leid
Aasta leiu kategoorias on tänavu kaks laureaati.

AASTA AVASTUS: Ajaloolis-kunstiline fotokogu trükisena "Kaagjärve Veenus"

Raamatu kirjutamise ja fotokogu koostamise ajendiks olid mitusada ootamatult üles leitud hõbeželatiin-klaasnegatiivi Kalde talu pööningult. 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi esimese poolest pärinevate fotode autorid on Johannes ja Carl Lukin, kelle ülesvõtete kogu arvati olevat hävinud või kadunud. Kohaliku kultuuri- ja hariduselu eestvedajatena on nad fotodega andnud vahetu ning emotsionaalse sissevaate sajandivahetuse Eesti külaellu oma rõõmude ja muredega; pilte toetavad põhjalikud tutvustavad tekstid raamatu autori poolt. Teos kannustas  Kaagjärve mõisa looma fotograafide mälestustoa "Johannese tuba" , tuues sedasi kohalikku pärandit kogukonnale veel lähemale. Täname Tiit Merenit ammu unustatud lehekülje avamise eest fotograafia ajaloos ning teisi osalisi – Kalde talu ja Johannes Luckini lapselapselast Mart Kaset, Kaagjärve mõisa ja Valga valda – , kes trükise valmimisele kaasa aitasid.

Tunnustuse pälvis:
- raamatu autor Tiit Meren

AASTA ARHEOLOOGILINE LEID: Vasest talb

Aasta leid nr 2 – vasest talb. Autor/allikas: Kristiina Paavel

Tallinnas Betooni tänava lähistelt leitud talb on Eestis erakordne: kirvetaoline raieriist on valmistatud vasest ning pärineb nooremast kiviajast, tõenäoliselt 3. aastatuhandest eKr. See näib olevat vähemalt pool tuhat aastat vanem kui Eesti seni vanimad pronksiajast pärinevad metallesemed. Vasest talb on näide noorema kiviaja metallikasutusest, mis Kirde-Euroopas hõlmas ajavahemikku 4000–2000 eKr ning lähtus peamiselt Karjalas asuva Äänisjärve kallastelt, kus leidub ehedat vaske. Karjala vabariigi ja Soome territooriumile jäävalt alalt on praeguseks teada üle 180 vaskeseme, ent ka selles kontekstis on Betooni tänava talb ülimalt haruldane, sest teised neoliitilised vaskesemed on valdavalt pisikesed: ehted, teravikud, töötlemata kamakad või määramatud känkrad. Ainus kogu Kirde-Euroopas seni teada olnud vasest talb on leitud Soomest Suomussalmist, seega on žürii hinnangul siinse talva näol tegu mitte ainult Eesti, vaid ka Kirde-Euroopa kontekstis fenomenaalse leiuga.

Tunnustuse pälvisid:
- leidja Juri Tkatshenko
- leiu üleandmist innustanud Valeriy Rumyantsev

Nominendid olid:
- Sillamäe kalmistu säilmete leidmine
- Linda 3 keldrite arheoloogilised uuringud Haapsalus
- Koeru kiriku krutsifiksi maalingute leidmine

 

Aasta tegu
Kuperjanovi 12, Valga restaureerimine üürimajaks

Aasta tegu – Kuperjanovi 12, Valga restaureerimine üürimajaks. Autor/allikas: muinsuskaitseamet

Kuperjanovi tn 12 on Valga, kui mitte Eesti, üks omapärasemaid juugendlikke elamuid, mida kohalikud tunnevad nn lõvidega majana. Aasta teo tiitlit väärib selle hoone restaureerimine žürii hinnangul mitte ainult seetõttu, et üks nukrasse seisu jõudnud kaunis mälestis aidati uuele elule, vaid ennekõike Valga vallavalitsuse julge ja missioonitundest kantud otsuse eest osta see maja vallale ning korrastada riigi üürimajade programmi raames valla üürimajaks. Nüüd on Valgal pakkuda tõeliselt inspireeriv ning kaasaegne üüripind, mis on sageli töökoha valikul oluline kaalukeel.   

Hoones tehtud uuringud ja taastamistööd tõid välja üllatusi: ruumidest leiti ehitusaegseid maalinguid, mis otsustati osaliselt eksponeerida ja restaureerida.

Tunnustuse pälvisid:
- Valga Vallavalitsus
- maalingute uurija Kaisa Milsaar
- maalingute restauraator Kristiina Ribelus

Nominendid olid:
- Saaremaa arheoloogia ja ajaloo uurimise toetamine
- Paksu Margareeta hoonetekompleksi restaureerimine ja 2015. aastal leitud haruldasele keskaegsele vrakile, kogele väärika ja atraktiivse ekspositsioonipinna rajamine.

 

Pärandi tutvustaja
MTÜ Võivere tuuleveski

Pärandi tutvustaja – MTÜ Võivere tuuleveski. Autor/allikas: muinsuskaitseamet

MTÜ Võivere Tuuleveski meeskond on korrastanud tuulikut juba üle kümne aasta. UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Struve meridiaanikaare kaks mõõtepunkti asuvad tuulikust mitte kaugel samas maakonnas Lääne-Virumaal. Ajapikku kasvaski mõte tutvustada olulist, suuresti silmaga nähtamatut pärandit tuulikus. Sel suvel avati terviklikult valminud külastuskeskus, millesse on seatud Struve meridiaanikaart tutvustav näitus. Hobi korras tuuliku restaureerimine ja ekspositsiooni sisseseadmine on olnud žürii sõnul pikaaegne ning pühendunud töö, mille käigus on väiksest pereettevõttest saanud aktiivne maailmapärandi tutvustaja.

Nominendid olid:
- Rõuge muinastalu meeskond
- arhitektuuriteadlane Carl-Dag Lige
- Sõjamuuseumi projekt Soomusrong nr 7 "Wabadus"
- Blueray OÜ

 

Pärandi hoidja
MTÜ Leesi Tarwitajate Ühisus

Pärandi hoidja – MTÜ Leesi Tarwitajate Ühisus. Autor/allikas: erakogu

Leesi küla poel on pikk ajalugu. Poe rajasid 100 aastat tagasi kohalikud kalurid, kes moodustasid selleks Leesi Tarwitajate Ühisuse. Pood tegutses eelmise aasta sügiseni, mil toonane omanik otsustas poehoone müüki panna. Kuna poest oli kujunenud kohaliku kogukonna jaoks oluline mäluobjekt, otsustasid umbes kuuskümmend Juminda poolsaare elanikku ühendada oma jõud, et ise hoone peremeesteks saada. Selleks moodustati, nagu 100 aastat tagasi, MTÜ Leesi Tarwitajate Ühisus. Kogukond ostis kinnistu, remontis poe- ja postimaja ning otsustas hakata ise poodi pidama.

Nominendid olid:
- Kaitseliit, Reegi maja – Värska külastuskeskus
- Kudjape (Kuressaare) kalmistuvahid Marika Jürisson ja Vilve Pors
- Tõnis Raudla – Aegviidu ajaloolise raudteearhitektuuri elustaja.

 

Parim uurija
Christian Ackermanni projekti uurimismeeskond

Parim uurija – Christian Ackermanni projekti uurimismeeskond. Autor/allikas: erakogu

Christian Ackermanni projekt on toonud unustuse hõlmast välja Eesti barokiajastu kujuri, kelle töökojast pärinevad kõik silmapaistvamad 17. ja 18. sajandi vahetusel valminud Põhja-Eesti kirikute altariseinad, kantslid ja vapp-epitaafid.

Projekti raames on kokku pandud laiapõhjaline interdistsiplinaarne meeskond, kelle abil on žürii sõnul saadud uut ja olulist teadmist mitte üksnes Christian Ackermanni, vaid kogu barokiajastu eesti kunstiloo kohta. Meeskonnal on ka märkimisväärne panus avalikkuse kaasamisel ja pärandialase teadlikkuse tõstmisel – ekskursioonid ja töötoad kirikutes on aidanud kogukondadel mõista, millise pärandi hoidjad nad on. Peatselt avanev näitus Niguliste muuseumis ja sellega kaasnev trükis aga tutvustavad aastatepikkuse töö tulemusi nii kohalikule kui ka välismaisele publikule.

Kõigi meeskonnaliikmete ja projektiga saab tutvuda Christian Ackermanni projekti kodulehel.

Nominendid olid:
- viimistluskihtide uurija Kati Männik
- arhitektuuriajaloolased Triin Ojari ja Epp Lankots
- arheoloog Monika Reppo

 

Parim restauraator
Rändmeister OÜ meeskond

Parim restauraator – Rändmeister OÜ meeskond. Autor/allikas: erakogu

Rändmeister OÜ restaureerimislahendused on olnud žürii sõnul alati kantud soovist tabada ja hoida möödunud aegade ehitusvõtteid, kvaliteetses lõpptulemuses allahindlust tegemata. Lisaks iseloomustab nende tööd läbimõeldus ja pieteeditunne ajaloolise materjali vastu. Rändmeistri viimased suuremad tööd on olnud Kuressaare Laurentiuse, Kullamaa ja Nõva kiriku tornide restaureerimine, kus näeb pleki- kuldamis- ja puidutöödel tõeliselt elegantseid lahendusi.

Nominendid olid:
- plekksepp Andrus Raie
- skulptuurikonservaator Isabel Aaso-Zahradnikova
- metallikonservaator Väino Niitvägi.

 

Hea koostööpartner
Maksu- ja tolliamet

Hea koostööpartner – Maksu- ja tolliamet. Autor/allikas: erakogu

Muinsuskaitseamet tänab väga hea koostöö eest Maksu- ja tolliametit kunstipärandi uurimisel. Maksu- ja tolliameti spetsialistid on aastate jooksul uurinud arvukalt Eesti kunstipärandi tippteoseid Hermen Rode altariretaablist Niguliste muuseumis kuni Russalka monumendini. Viimase nelja aasta jooksul on Maksu- ja tolliameti spetsialistid osalenud Christian Ackermanni loomingu uurimisprojektis, mille käigus on nad valgustanud läbi kunstiteoseid kõikjal Eestis. Žürii kiidab Aleksander Miksjuki, kes on teinud põhjalikku päranditeemalist teavitustööd ning julgustanud kolleege kultuuripärandi uurimisse panustama. Samuti Priit Laatret, kelle osaluseta poleks kunstiteoste uurimine žürii sõnul nõnda edukas olnud.

 

Elutööpreemia
Kaur Alttoa

Kaur Alttoa on žürii sõnul Eesti keskaja arhitektuuri ja kunsti uurimise koolkondliku järjepidevuse hoidja, kes tähenduselt ja mõjult kuulub samasse ritta Sten Karlingi, Armin Tuulse ja Villem Raamiga. Oma uurimismeetodilt on ta positivist kõige paremas tähenduses, sest tema arvates loevad vaid kindlad tõendid, konkreetne empiiriline materjal: teooriad saavad sündida ainult sellelt pinnalt. Väliuurimised, ehitusarheoloogia ja raudne loogika on tema teadustöö alustalad.

Kaur Alttoad võib aga žürii hinnangul pidada õpetajaks suure algustähega. Ta on õpetanud kunstiajalugu sadadele tudengitele Tartu Ülikoolis ja Eesti kunstiinstituudis. Oma õpetajaks peavad teda paljud kunstiajaloolased, restauraatorid ja muinsuskaitsjad. Kaur Alttoa aukartustäratav hulk artikleid, käsikirjaline materjal ja  riiklike kultuurimälestise uurimused on kindlustanud tugeva vundamendi Eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloo uurimisele.

 

Agne Trummali nimeline noore muinsuskaitsja preemia 2020 
Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna arheoloog Ragnar Nurk

Agne Trummali nimeline noore muinsuskaitsja preemia 2020  – Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna arheoloog Ragnar Nurk. Autor/allikas: erakogu

Agne Trummal oli noor ja särav Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja ja muinsuskaitseameti peadirektor, kes lahkus meie seast lubamatult vara, ent jõudis vaatamata sellele anda olulise panuse Eesti muinsuskaitsesse. Preemia on loodud, et tunnustada noori riigi- või kohaliku omavalitsuse muinsuskaitseametnikke, kes on aidanud oluliselt kaasa muinsuskaitsevaldkonna arengule ning innustanud kolleege ja kodanikke. Preemia on rahaline ja mõeldud ennekõike erialasel konverentsil osalemise või täiendkoolituse läbimise toetamiseks.

Ragnar Nurk on žürii sõnul oma vaiksel ja tagasihoidlikul moel andnud suure panuse pealinna rikkaliku arheoloogiapärandi tutvustamisse ja väärtustamisse. Lisaks Tallinna omanike ja projekteerijate nõustamisele pakub Ragnar tuge ka kolleegidele arheoloogidele ning hoolitseb arheoloogiapärandi kõrgetasemelise uurimise eest, aga on alati valmis aitama oma teadmistega ka kolleege muinsuskaitseametis üle Eesti. Tasakaalukas ja avatud suhtlejas ning suurepärases lahenduste otsijas ja nõustajas on kokku saanud kõrgelt hinnatud erialaspetsialist ja eeskujulik ametnik, leiab žürii.

 

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: