Sten Lassmann: usk inimesse pole kaasasündinud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold

"Plekktrummis" oli külas festivali KLAVER kunstiline juht, pianist Sten Lassmann, kes rõhutas, et Beethoveni loodud euroopalik humanistlik vaim elab ning seda vaimu võiks tõlgendada kui usku inimesse, mis on ka kogu romantilise esteetika kreedo.

Sten Lassmanni sõnul oli tal saatesse tulla ülimalt raske, sest pidi lahkuma geniaalse kontserdi poole pealt keset Chopini ballaadi.

Tänavune muusika-aasta on kogu maailmas pühendatud paljuski Beethovenile, kelle sünnist möödus sel aastal 250 aastat. Südamelähedane on ta muidugi ka Lassmannile.

"Beethoven on sellise mastaabiga kunstnik, et ühel instrumentalistil kuulub Beethoven kõigi eluperioodide juurde alates esimestest õpinguaastatest kuni vanameistristaatuseni, sest Beethoveni loomingust kõlab vastu sügav humanistlik vaim," rääkis pianist.

"Seda vaimu võiks tõlgendada kui usku inimesse, mis on ka kogu romantilise esteetika kreedo," seletas Lassmann. "Inimene kui väärtus, arusaam sellest ei ole kaasa sündinud. Me näeme ju praegugi maailmas ühiskondi, kus sellest kontseptsioonist ei oldagi võimelised aru saama."

Lassmann arutles ka selle üle, kas repertuaaripõhine klassikalise muusika esitamine võiks olla iganenud. "See muusika on meil ju ka telefonist kättesaadav, sõites trolliga," märkis Lassmann. Ometi käivad inimesed kontserte kuulamas. Lassmanni elame me tegelikult endiselt Beethoveni loodud romantilises ajastus.

Kommenteerides isa Peep Lassmanni väidet, et noored pianistid peavad arvestama sellega, et maailm neid ei oota, Sten nõustus, ent täiendas: "Maailm ei ole kunagi mitte kedagi oodanud, ka Goethet mitte. Vaid need inimesed on ise tulnud ja olnud. Teisest küljest maailm just noori pianiste ootabki, sest pärast kahekümnendat eluaastat on pianisti jaoks juba hilja."

Sten ise peab oma kujunemisel tähtsaks Heino Elleri muusikat, sest see on eestlaslik. "Vaoshoitud, peen, hingelaadilt panteistlik," lausus Lassmann. "Ehk siis mõneti loodusrahva muusika."

Kõrgel tasemel klaverimäng saab maailmas edasi kesta seetõttu, et paljud tipptasemel pianistid on ise õpetajad, nagu ka Steni isa Peep ja Sten ise. Balanss pedagoogilise tegevuse ja erialase tippvormi vahel on hindamatu, see annab palju võimalusi ning esitab tõsiseid väljakutseid, ütles Sten Lassmann.

Tema sõnul ei piisa pianistile aga andest. "Sa võid olla väga andekas, aga inimeste ees teha hästi palju keerulisi asju, nii et inimesed vaatavad iga su sõrmeliigutust, selleks peab olema arenenud närvisüsteem," rääkis Lassmann.

Sten Lassmanni kirglik huvi on linnuvaatlus. Varasest teismeeast saati käis ta isaga looduses kaasas ning edasi õppis ise linde tundma. "Ma suudan professionaalsete ornitoloogidega vesteldes neid kuuesõnalisi ladinakeelseid liigikoode iga hetk produtseerida," sõnas Lassmann.

Maailmas on paljud linnuliigid aga ohus. "Intensiivne looduse kasutus vähendab mitte ainult liikide arvu, vaid ka liikide arvukust," rääkis Lassmann. "Tulemused on kohutavad: loodus ühtlustub nagu hamburger, kaob mitmekesisus."

Kultuurisoovitus: rahvusvaheline festival KLAVER jätkub Estonia kontserdisaalis. Kohal on lisaks kohalikele tipppianistidele rahvusvahelised staarid välismaalt.

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: