Helikunsti sihtkapitali preemia on Lassmann pälvinud ka 2015. aastal. Seda peab pianist esimeseks suureks tunnustuseks, ent sõnas, et hindab praegust tunnustus sama kõrgelt. "Igasuguse tunnustuse puhul inimene sisimas seostab seda mingisuguse tegevusega. See on erakordselt suur tunnustus," mainis Sten Lassmann.

Lisaks kontsertide andmisele töötab Sten Lassmann Eesti muusika- ja teatriakadeemias klaverilektorina. Lassmann sõnas, et elab pidevas ajapuuduses, kuna on keeruline päevakavasse mahutada nii kontserdid kui ka üliõpilaste harimine. Õpetajatöös püüab Lassmann olla intensiivne ja nõudlik.

Ka oma kontserte korraldab Lassmann väga nõudlikult. Nii tõdes mees, et 2021. aasta juunis antud sooloõhtul oli tal keeruline leida teoseid, kus nii tehniline kui ka loominguline nõudlikkus oleksid samaväärsel tasemel. Mees sõnas, et nägi kontsertkava ülesehitamisel väga selget fookust.

Sooloõhtul esitas Sten Lassmann Bachi, Beethoveni ja Brahmsi loomingut. Ludwig van Beethoveni puhul märkas Lassmann muusika kui filosoofia vaatepunkti. Johannes Brahmsi "Paganini variatsioone" esitades võttis pianist arvesse muusikat kui mängu. Johann Sebastian Bachi loomingust "Kromaatiline fantaasia ja fuuga" vaatas Lassmann muusikat kui improvisatsioonilisust.

Kuigi oma sooloõhtul mängis Sten Lassmann tuntumaid teoseid, on ta käsile võtnud kogu Heino Elleri loomingu salvestamise. Mehe sõnul on Elleri teosed väga erilised ning need on salvestamist väärt.

Lasmann on seisukohal, et lisaks tuntumatele teostele, tasub mõnikord ette võtta ka vähemtuntud teosed. Samas arvas Lassmann, et Eestis ei ole keskendatud liialt palju tavarepertuaari mängimisele nagu paljudele inimestele tunduda võib. Pigem leidis muusik, et tavarepertuaari peab proovima ja inimestel on oma vaba valik leida muusikat, mis on vähemmängitud või lausa tundmatu. "Ma olen ise selles hea näide. Kui ma olen mänginud kümme tundi täiesti tundmatut muusikat, siis on mul õigus nõuda, et peab mängima ka nii-öelda tavarepertuaari." Tasakaalu leidmine erisuguste teoste vahel on Lassmani arvates oluline.

Raadiosaates mainis pianist, et hoolimata mitmete lugude korduvast kuulamisest ei tüdine ta teosest ära, vaid leiab iga esitaja versioonist endale midagi, mis tema tähelepanu köidab. "Neid viise, kuidas kõnetada teist inimest, on lõpmata palju," mainis Lassmann ja lisas, et interpretatsioonilised rikkused on ammendamatud.

Lassmani sõnul on iga muusiku käekiri erinev ning seda märkab ta ka tudengite hulgas. "Klaverikunstis on nii palju isikupärast sõltuvat, et teinekord võib see olla jahmatav," leidis Lassmann. Selleks, et pianistist kujuneks välja professionaalne muusik, on vaja väga palju nõudlikku õpetamist.

Kuigi möödunud kontsertaasta oli koroonaviiruses tõttu piiratud, ei pidurdunud sellega Lassmanni loominguline teekond. "Loomingulistel plaanidel on väga palju eri faase," rääkis pianist ja lisas, et kogu aeg on käsil mingisugune tegevus.

Tulevikus soovib Lassmann, et viirushaiguse tõttu ei peaks ära jätma kontserte. "Ma leian, et väga tähtis on leida uus hingamine kontserdielus," selgitas Lassmann ja lisas, et koroonapandeemia ajal hakkas suur osa publikust vaatama veebi teel ülekantavaid kontserte. Nüüd on muusiku arvates vaja publik taas kontsertsaali kutsuda.