Taaniel Raudsepp: muusika on muutunud kraanivee sarnaseks, ta on kõikjal saadaval ja väga odav ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Taaniel Raudsepp
Taaniel Raudsepp Autor/allikas: Aron Urb

Tallinn Music Weeki konverentsi avapaneelil arutlesid kultuurivaldkonna tegevusraamistiku ja kriisileevenduse meetmete üle. Avaldame kokkuvõtte augusti lõpus toimunud arutelust.

Paneelis osalesid Euroopa Komisjoni Loov Euroopa programmi kultuuriosakonna juht Barbara Gessler, Soome haridus- ja kultuuriministeeriumi ministri nõunik Kimmo Aulake, Läti kultuuriministeeriumi kultuuripoliitika asekantsler Dace Vilsone, Eesti kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp, Sound Diplomacy kaasasutaja ja tegevjuht Shain Shapiro ning Põhjamaade Kultuurifondi nõunik Anni Syrjäläinen. Paneeli modereeris Music Estonia endine juht Virgo Sillamaa, kes on alates septembrist Euroopa muusikaekspordi organisatsioonide ühingu EMEE peasekretäri kohusetäitja. 

Virgo Sillamaa: Millised on kultuuriministeeriumi vaatekohast olulisemad väljakutsed reageerimiseks ja tegevussuuniste väljatöötamiseks ning abimeetmeteks?

Kimmo Aulake: Väljakutsed jagunevad kaheks: praktilised ja põhimõttelised. Ministeeriumid näevad kultuuri ja loomesektorit kui ökosüsteeme, mistõttu nad on täielikult teadlikud, kui olulised on kõik nende osad. Sellest lähtudes ei ole tegevussuundade ja rakenduste väljatöötamine ometi lihtne. Kui Soome haridus- ja kultuuriministeerium algatas kultuurisektori abikavad, mis on praegu läinud maksma 82 miljonit eurot, oli asjasse puutuvate organisatsioonide ja ettevõtete arv väga suur. Paljud neist ei olnud varem ametkondadega suhelnud ega ametkonnad nendega. Samal ajal ministeerium tunnistab nende olulist rolli muusikatööstuses. Probleem oli selles, et aprillis ja mais tegutsesid kõik ministeeriumid pimesi ja tegevust kooskõlastada oli väga raske. Jõume tagasi vana küsimuse juurde, mida on arutatud üle kogu Euroopa – milline on poliitiliste liidrite mõju kultuurisfäärile ja loomemajandusele.

Dace Vilsone: Märtsist juuni keskpaigani oli kogu sektor seiskunud. Põhiline mure oli, kuidas hallata kultuuri ja loomemajandust ning toetada neid riiklikul tasandil. Kõigepealt kompenseeriti kõigi töötajate palgad riigi poolt, aga suurim probleem oli, kuidas toetada füüsilistest isikutest ettevõtjaid. Esimeste kuude jooksul toetati 875 loomesketoris tegutsevat ettevõtet ja 5730 töötajat. Teine abinõu oli maksustamise edasilükkamine, millest oli neile ettevõtetele suur abi.

Teine probleem oli, kuidas leida kontakt kõige loomesektori osapooltega ja milliste kriteeriumide põhjal kujundada välja toetuste eraldamine. Kultuuriministeerium asutas nõuandekogu, kuhu kuuluvad muusikud, ürituste produtsendid ja tehnilise toe ettevõtted.

Töö kolmas osa hõlmas spetsiaalselt kultuuri- ja loomemajandust toetavate tegevuste loomist. Toetuseks eraldati 32 miljonit eurot tugi- ja vabaühendustele. Kogu toetust haldab Kultuurkapitali fond. Ministeerium korraldas digitaliseerimise suurendamiseks ka kampaania digiplatvormidel saadaval oleva sisu jaoks.

Taaniel Raudsepp: Eestis kompenseeris Töötukassa kõigis valdkondades palgad. Lisaks sellele toetab ministerium nüüd ka füüsilisest isikust ettevõtjaid ja töötuid loovisikuid. See ei ole küll suur toetus, aga vähemalt on see olemas ja seda saab taotleda.

Kriisi ajal saime aru, kui palju on selles tundmatuid muutujaid. Positiivne on see, et paljusid neist õppisime tundma. Vaadates kultuurisfääri tervikuna, siis neis valdkondades, kus riigi panus on suurem, näiteks teatris, oli lihtsam töötada välja abinõude kava. Paraku ei käi see sugugi muusika valdkonna kohta – palju tundmatuid muutujaid, mis teeb meetmete planeerimise väga raskeks. Aga oleme palju õppinud ja ministerium on teinud tihedat koostööd muusikatööstusega.

Virgo Sillamaa: Kõigist kommentaaridest jääb kõlama, et füüsilisest isikust ettevõtja staatus, mis on igal maal erinev, on samuti uurimustes kajastatud. Kas see võiks viia nende staatuste ühtlustamisele Euroopa Liidu tasemel?

Kimmo Aulake: Nagu teame, on majandussuhted muutunud, nii et füüsilisest isikust ettevõtja positsioon on juba ammu tõstatunud küsimus. Igal pool on probleemiks ebatüüpiliste töösuhete paigutamine töö- ja sotsiaalkaitse mudelisse. Soomes on igaüks lahterdatud kas ettevõtjaks, töövõtjaks või töötuks, nii et kui sa ei mahu neisse kategooriatesse, ei ole sind olemas, kuigi see ilmselt ei peegelda tegelikku olukorda. Võib öelda, et kriisi hea tulemus on see, et nüüd on meil parem ettekujutus, kui palju on meil füüsilisest isikust ettevõtjaid ja kui suur on nende tähtsus kogu majandusele. See asjaolu on muutunud palju arusaadavamaks ja seda ei ole tulevikus enam võimalik ignoreerida.

Barbara Gessler: Füüsilisest isikust ettevõtjate teema kerkis kiiresti üles kõigis loomesektoreis, mis tõestab, et see on põletav küsimus. See on ilmselgelt iga liikmesriigi asi, kuid kriis on näidanud, et on vaja teatud meetmeid tarvitusele võtta. Koordineerimisgrupi avatud meetodi raames vaatleme juba kunstnike sotsiaalset staatust. See on muutumas üha kuumemaks teemaks ja ehkki see teema pole uus, on kriis suurendanud survet seda lähemalt käsitleda. Kahtlemata tehakse mõnes liikmesriigis erineva potentsiaali tõttu rohkem kui teistes, kuid on ka erinevaid hinnanguid selle kohta, kui oluline on loomemajandus konkreetselt kohaliku tööstuse jaoks.

Vaatamata levinud arvamusele, et loomesektor on vastupidav, näeme nüüd, et selle väärtusahelas on hapraid punkte. Esmajoones võivad väga tugevalt kannatada üksikisikud, eriti kui sundpuhkused lõpevad. Kuid selle kriisi suur eripära seisneb selles, et probleemid on rambivalguses, mis loodetavasti on aluseks konstruktiivsetele lahendustele. Euroopa institutsioonides jälgime neid arenguid, aga meie tegevusvabadus on piiratud. Arutame liikmesriikidega, kuidas nad kavandavad ja määratlevad järgmise põlvkonna programmides sotsiaalse rahastamise meetmeid. Anname parima, et loomesektori kaasamine oleks liikmesriikide aruteludesse kindlalt tagatud.

Virgo Sillamaa: Vastupanuvõime on üks TMW peamisi teemasid. Praegu võime hingata kergemalt, aga pikas perspektiivis on ka riiklikul rahastamisel piirid, nii et me peame pikaajalises kultuuripoliitikas panustama vastupanuvõimesse. Mida tähendab vastupanuvõime muusikapoliitikas?

Shain Shapiro: Kõigepealt peame andma endale aru, et mida iganes me ei teinud minevikus, ei töötanud. Meie siin arutelus oleme privilegeeritud olukorras, sest me kõik elame ja töötame sellise sotsiaalse struktuuriga riikides, mis pakuvad vajadusel tuge. Näiteks USA-s ähvardab 90% esinemispaikadest sulgemine. Vastupidavuse käsiraamatu mõte on selles, et kui tahame vastu panna pandeemiale, kliimamuutustele, looduskatastroofidele või mis iganes meid tabab, peame me kõigepealt muutma suhtumist muusikasse.

Muusikatööstuse võtmeküsimus on see, et väärtustame loomingut rohkem kui selle loojat. Finantsökosüsteemi ja tarneahela tingimused, milles laul turule jõuab, on kõikjal ebavõrdsed ja ebaõiglased. Kui me tõesti muusikat hindame, peame muutma kogu maailma poliitikat, et tunnustataks, kust see väärtus pärineb – et väärtus algab ja lõpeb nendega, kes loovad kunsti.

Käsiraamatu idee on pakkuda positiivset tulevikunägemust. Üks probleem on intellektuaalse omandi käsitlemine omandina, seda ei mõisteta üle maailma igal pool võrdselt nii. Teine idee on kogukonna investeerimisvahendid. Muusika väärtus peaks olema hoopis teine kui ta on praegu. Me osaleme tööstuses, mille väärtus on 20 miljardit USA dollarit, aga see oleks väärt 75—80 miljardit USA dollarit, kui me põhjalikult hoiaksime end kursis asjade käiguga, kui me looks ülemaailmse poliitika, mis austaks ja looks läbipaistvaid mehhanisme intellektuaalse omandi rahasse arvestamise ümber, kui linnadel ja valitsustel – nii kohalikel kui keskvalitsustel – oleks jõuline kultuuripoliitika. Kui me praegu mõtleme tõeliselt poliitilika muutmisest, me saame ehitada märksa õiglasema ja vastupidavama sektori kõigi jaoks tulevikus.

Virgo Sillamaa: Lisaks headele ideedele poliitika kujundamise osas peate te manööverdama ka poliitilises kliimas, et teie poliitikat aktsepteeritaks. Esimese vooru saavutused näitavad head tööd, aga mida võiks lähemas tulevikus poliitiliselt korda saata, et kultuuripoliitika toetaks kultuurisfääri vastupanuvõimet?

Taaniel Raudsepp: See on keerukas küsimus. Eestis ma näen valmisolekut poliitilisel tasandil. Kui me kriisipaketti algatasime, oli juttu paarist miljonist eurost, aga me lõpetasime 25 miljoni euroga. Muidugi peab muusikatööstus jätkama diskussiooni ja tegema ettepanekuid, mida poliitikas muuta. Mulle meeldib vastupanuvõime idee, kuna riigi raha ei jätku igaveseks. See võiks nii olla kui praegune laenamisel põhinev rahanduspoliitika jätkuks, aga see ei ole jätkusuutlik ja järgmine kriis tabaks veel valusamalt. Aga poliitiline tahe on olemas ja protsessi suunajad peavad tulema muusikatööstusest, kuna te teate kõige paremini, kuidas asju organiseerida.

Dace Vilsone: Ma leian, et kõigepealt peame suurendama sotsiaalset turvalisust, seda eriti füüsilisest isikust ettevõtjaile. Me kogesime ka füüsilisest isikutest ettevõtjate probleemi, raske on leida neile toetust läbi sotsiaalsüsteemi ja töötuabi programmide. Teiseks peame tulevikukriiside puhul olema nähtavad ja selleks tuleb panustada digitaalkeskkonda.

Kimmo Aulake: Kriis alguses ja selle mõjude ilmnemisel olid esiplaanil majanduslikud huvid. Minu jaoks ei tähenda vastupanuvõime vaid majanduslikku vastupidavust. Me räägime loomulikult ka sotsiaalsest vastupanuvõimest, mis on kompleksne nähtus. Meie kõigi ühiskonnad olid juba enne pandeemiat pinge all – demokraatia oli juba rünnakute sihtmärgiks, sõnavabadust oli vähemalt osaliselt rünnatud, kultuuriline mitmekesisus ei olnud enam alati hinnatud, vaid aeg-ajalt nähti seda juba pigem ohuna. Avaliku teenistuse, poliitika ja demokraatia eesmärk peaks olema proovida ja pakkuda kõigile head elu, kuid nüüd näib, et poliitilised liikumised, mis teevad panuse hirmule ja isegi vihkamisele, on kogumas jõudu. Nii et me ei vaja vaktsiini üksnes viiruse vastu, vaid ka sotsiaalseks vastupidavuseks. Kultuur peab olema selle vaktsiini põhikomponent.

Taaniel Raudsepp: Me räägime vastupanuvõimest, aga me peaks rääkima ka ärimudelitest ja kas poliitika saab neid mõjutada. Rääkides muusikast – see on muutunud sarnaseks kraaniveega, ta on kõikjal saadaval ja väga odav. Väga väike osa selle majanduslikust kasust jõuab selle loojani ja see on probleem. Plaadimüügid vähenevad ja toimetulek sõltub üha enam kontserttegevusest, tegelik tarbimine toimib aga läbi voogedastusteenuste. Voogedastusest võidavad vaid vähesed väga edukad. Selleks, et digitaliseerimine saaks olla vastupanuvõime osa, tuleks muuta ärimudelit, mis tegelikult toetaks loojaid.

Kimmo Aulake: Üks selle aasta TMW kolmest põhiteemast on säästva arengu eesmärgid – kui nüüdsest ei muutu me ise, poliitika, kultuurisektorid ja majandus jätkusuutlikumaks ja me ei hakka tõepoolest säästva arengu eesmärke ellu viima, ei jää vastupanuvõimelist palju alles. Ma tean, et ELi valitsused, nõukogu ja Euroopa Komisjon on pühendunud säästva arengu edendamisele ning rohelisel kokkuleppel on selles suur osa, et täita Pariisi kokkuleppe eesmärke jne. Kuid need asjad pole kuhugi kadunud ja see on hirmutav, et isegi majandustegevuse drastilise vähenemise tõttu märtsist maini ei olnud see kärpimine ülemaailmse tootmise jätkusuutlikuks muutmiseks piisav.

TMW juht Helen Sildna: Ma näen, ette, et seisame silmitse rohkemate piirangute ja eriolukordadega, rääkides samal ajal, et see viirus ei ole kao kuhugi, seega peame hakkama kohanema, muutma oma käitumist. Samal ajal on kultuuriüritused keelatud. Kas te näete koostöövõimalusi ürituste sektori ja teadlaste vahel? Mulle tundub, et see oleks lahendus, kuidas inimesed saaksid tulla kokku ja ürituste sektor saaks oma tegevust jätkata. Me peame vaatama tõele näkku, et me ei saa jääda igaveseks suletuks.

Kimmo Aulake: Näiteks Põhjamaade suurim kontsertpaik Tampere Hall arutas olukorda piirkonna juhtiva epidemioloogiga ja ma sain aru, et neil on peaaegu täielik ettekujutus, kuidas edasi toimida.

Taaniel Raudsepp: Ma arvan, et arusaam, millised üritused kujutavad kõike tõsisemat ohtu, on tekkimas. Vähemalt Kultuuriministeeriumis valitseb suhtumine, et asjadel tuleb lasta toimida nii kaua kui võimalik ja hoida piiranguid hädavajaliku miinimumi piiril. Me ei saa ja ei tohiks jääda suletuks. Ma arvan, et dialoog teadlastega on hea idee, sest nad on avalikult välja öelnud, millist liiki üritused on ohuks. Praegu me räägime spetsiifilist laadi üritustest ja oleme arutanud valikulisest lähenemisest, näiteks keelata alkoholi üük mõnedes Eesti piirkondades.

Shain Shapiro: Ühendkuningriigis on avaldatud suurepärane aruanne Nighttime Industries Associationi uuringust, mille on kirjutanud töömeditsiini instituut, peamiselt viroloogid, epidemioloogid ja arstid. Selles tuuakse välja turvaline viis muusika juurde naasmiseks. Jutt on temperatuuri mõõtmistest, pidevast testimisest ja sotsiaalsest distantseerimisest. Veebisaidil NTIA.co.uk on aruanne alla laaditav. See on teaduslikult põhjendatud aruanne mõistlike meetmete kohta, mida saaksime rakendada, et naasta uude normaalsusesse.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: