Aasta Rosinaks saanud teos keskendub eestlaste põgenemisele Rootsi 1944. aasta sügisel. Žüriiliikme ja kirjandusuurija Jaanika Palmi sõnul arvestab raamat raskele temaatikale vaatamata alati väikese lugejaga.

'"Püttsepp on teinud rohkelt uurimuslikku eeltööd, kuid lugu jutustades ei unusta ta kunagi oma adressaati – last, kellel elukogemust napib ja kelle käivitav jõud on põnevus. Just see teebki raamatust selle aasta erilisima teose – Aasta Rosina," lisas Palm.

Kirjaniku sõnul andis raamatu kirjutamiseks tõuke tema perekonna lugu ning ta soovis kirjutada raamatut laste mälestuseks, kes teekonnal üle mere Rootsi elu kaotasid.

"Minu kolm Mulgimaa vanatädi üritasid 1944. aasta sügisel koos peredega üle mere Rootsi pääseda. Kohale jõudis neist vaid üks, õpetaja ja kirjanik Keete Ainver, teised hukkusid. Hukkunute hulgas olid ka vanatädide pisikesed lapsed: Reet, Rein, Villu ja Riina. Lugu saigi alguse soovist kirja panna raamat nende laste mälestuseks."

Raamatu kirjutamisele eelnes pikk uurimistöö. Autor käis Postimehe ajakirjanikuna ka ise Gotlandil raamatus kirjeldatud ajalooliste sündmuste jälgi otsimas.

"Nägin neid randu ja ka ojamaalasi, kes eestlastest ja lätlastest paadipõgenikke seal vastu võtsid. Otsisin Stockholmi Eesti ajalehe kaudu paadipõgenikke ja kohtusin ning kõnelesin rea inimestega, kes olidki 1944. aastal lapsed."

Autor lisas, et tal on hea meel, et lastekirjanduse keskuse tunnustus nendele keerulistele teemadele tähelepanu juhib.

"Nad ei ole seda ajaloosündmust ilustanud või jätnud varju, vaid see kulgeb täpselt niimoodi nagu see kunagi oli. Aga sellel raamatul on juures väga tore lapsetasand ja lapse vaade sellele, mis tegelikult oligi omamoodi seiklus ja põnevusega seotud," kirjeldas "Aktuaalsele kaamerale" lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone.

"Seejuures on väga hästi välja toodud ka kogu traagika – tüdruku lähedase sõbra kaotamine – aga lõpuks ikkagi pärale jõudmine. Üks, mida me lasteraamatutest alati ootame, on see, et see lugu jõuaks kuhugi välja ja tal oleks ka ilus ja helge lõpp, mis selles raamatus on.

Püttsepp ütles "Aktuaalsele kaamerale", et põgenemise teemat aitasid lapsepäraseks vormida jutuajamised nendega, kes selle reisi kunagi üle elasid. Traagika aitas varjutada ema juuresolek.

"Kui oli mure, sai ema käest küsida. Ühele tüdrukule ema rääkis, et sõidame Rootsi, kus on kuningad, printsid, printsessid ja näed, kuidas kuningad käivad tänaval, kroonid peas. See tüdruk seda juttu ainult mäletabki. Ta ei mäleta õhupuudust, leitsakut, vaid juttu nendest printsessidest."

Raamatut kaunistavad illustraatori Gundega Muzikante pildid. Ka illustraatori perekonnaloos on paadipõgenikel oma koht. Tema vanaisa, meremees Žanis Valdmanis osales Läti rahvuslikus vastupanuliikumises, aidates salaja põgenikel 1944. aasta sügisel Kuramaalt üle mere pääseda. Žanis lahkus ka ise, viimase enda korraldatud reisiga. Tema abikaasa ja lapsed, kellest üks oli Gundega ema, jäid aga Lätti.

Eesti lastekirjanduse keskus annab Aasta Rosina auhinda välja alates 2004. aastast möödunud aasta jooksul ilmunud omanäolisele eesti lasteraamatule, hinnates kas raamatut tervikuna või ainult kirjaniku- või kunstnikutööd.