Suri helilooja Jaan Rääts

Foto: Harri Rospu

Reedel, 25. detsembril lahkus 88-aastasena helilooja Jaan Rääts (15.10.1932 – 25.12.2020).

Jaan Rääts kuulus heliloojate gruppi, kes tulid muusikasse 1950. aastate II poolel ja tõid oma teostega värskust ja uut mõtlemist. Rääts kujundas välja rõhutatult antiromantilise hoiakuga väljenduslaadi, mille tunnused olid nurgeline meloodika, aktiivsus, mängulisus, rõõm rütmidest, kordusprintsiibid, kiiresti vahetuvad eri stiile meenutavad nn kaadrid ning kollaažilaadne tehnika, kirjeldas heliloojate liit oma järelehüüdes.

Läbinisti instrumentaalheliloojana on Räätsa loomingus kokku 24 kontserti erinevatele instrumentidele orkestriga, kaks orkestrikontserti, kümme sümfooniat, sümfoonilisi lühivorme ja hulgaliselt kammermuusikat. Pianistina oli üks tema loomingu keskseid instrumente veel klaver, millele ta on mh loonud kümme sonaati ja erinevaid tsükleid. Eesti muusika üks täht- ja enim esitatud teoseid on tema 1961. aastal loodud Kontsert kammerorkestrile op. 16.

Räätsa õpilane ja kauaaegne sõber Raimo Kangro on tema kohta öelnud järgmiselt: "Mis köidab Jaan Räätsa muusikas? Vist see, et ta ütleb oma kuulajale: sa elad, elad seda ainumast, juhuslikku, imelist ja seletamatult mõttetut korda. Mis köidab Jaan Räätsas eneses? Vist tema sõltumatus suurest ebajumalast, moest."

Jaan Rääts õppis Tartu Muusikakoolis klaverit ning lõpetas 1957. aastal Tallinna Riikliku konservatooriumi Heino Elleri õpilasena. Aastail 1955–1966 töötas ta Eesti Raadios helirežissöörina, 1966–1970 Eesti Televisioonis muusikasaadete peatoimetajana ja 1970–1974 Eesti Televisiooni peatoimetajana-muusikalise juhina. Aastail 1974–1993 oli Rääts ENSV ja Eesti heliloojate liidu esimees, pikka aega kuulus ta ka kõrgetesse partei- ning valitsusorganitesse. Aastail 1968–1970 ja 1974–2003 õpetas Rääts kompositsiooni Eesti muusikaakadeemias (1990 professor). Tema paljude õpilaste hulka kuuluvad Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme, Tõnu Kõrvits, Tõnis Kaumann ja Timo Steiner. Jaan Räätsa muusikast on välja antud üle 40 vinüülplaadi ja CD.

Jaan Räätsa on autasustatud ENSV teenelise kunstitegelase (1965) ja ENSV rahvakunstniku aunimetusega (1977). Ta on pälvinud Nõukogude Eesti preemia (1972), ELKNÜ kirjandus- ja kunstipreemia (1970) ja Eesti NSV muusikapreemia (1974). Eesti Vabariigis on teda autasustatud 1994. aasta riigi teadus- ja kultuuripreemiaga muusika alal (1995), Eesti kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2002), Eesti kultuurkapitali aastapreemia (2007), Eesti rahvuskultuuri fondi elutöö preemia (2011), Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia (2012), ning Valgetähe ordeni III klassi teenetemärgiga (2002).

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: