Eesti teatri aastaauhindade jagamisel pälvisid muusikaauhinna kaks estoonlast. dirigent Jüri Alperten vene ooperi stiilitundliku ja sügavalt musikaalse tõlgenduse eest (Nikolai Rimski-Korsakovi "Tsaari mõrsja") ning sopran Kristel Pärtna eripalgeliste rollide hingestatud ja vokaalselt kõrgetasemelise esituse eest (Marfa osa Nikolai Rimski-Korsakovi ooperis "Tsaari mõrsja" ning Julia osa eest Charles Gounod' ooperis "Romeo ja Julia). Septembris selgusid 10. korda SEB publikupreemia tänavused laureaadid, sopran Kristel Pärtna ja tenor Reigo Tamm. Harjumaa teatripreemia pälvis 2019. aasta loominguliste saavutuste eest Eesti rahvusballeti solist Ketlin Oja.

Koroonaviiruse pandeemia tõttu lõppes kevadhooaeg rahvusooperi jaoks 12. märtsil Rimski-Korsakovi ooperi "Tsaari mõrsja" etendusega. Ära jäi mais toimuma pidanud Verdi ooperi "Jeanne d'Arc" esietendus, mis lükkus 2021/2022 hooaja kevadesse. Märtsis esietenduma pidanud Marina Kesleri ballett "Anna Karenina" nägi lavavalgust 1. septembril, Marina Kesleri 50 aasta juubelil. Sellegipoolest jätkus kontserdi- ja etendustegevus virtuaalsel kujul Facebooki ja Youtube'i vahendusel.

4. aprillil kandis Estonia üle Charles Gounod' ooperi "Faust" (lavastaja Dmitri Bertman, dirigent Vello Pähn), 11. aprillil Eduard Tubina balletti "Kratt" (koreograaf-lavastaja Marina Kesler, dirigent Vello Pähn), 18. aprillil Erkki-Sven Tüüri ooperi "Wallenberg" (lavastaja Dmitri Bertman, dirigent Arvo Volmer), 25. aprillil Toomas Eduri/Tauno Aintsi balletti "Modigliani – neetud kunstnik" (koreograaf-lavastaja Toomas Edur, dirigent Risto Joost), 2. mail Sergei Prokofjevi ooperi "Armastus kolme apelsini vastu" (lavastaja Dmitri Bertman, dirigent Arvo Volmer), 7. mail tähistas Estonia Pjotr Tšaikovski 180. sünniaastapäeva lühikontserdiga "Jubilate", 9. mail kandis üle Pjotr Tšaikovski ooperit "Padaemand" (lavastaja Arne Mikk, dirigent Eri Klas). 

Maist kuni augusti lõpuni jäi statsionaaris ära 80 etendust, 7 väljasõiduetendust ning 36 haridusprojekti. Sügishooajaga alustas rahvusooper augusti lõpus. Esimene publikuga toimunud üritus Vana Tallinn Gala oli laval 29. augustil. Toimusid ka kevadel ärajäänud Georg Otsa Gala kontserdid nii Tallinnas kui ka Pärnus. Sügisel sai täissaalidele mängida kuu aega: septembri teisest poolest piirati saalitäituvust 750 inimeseni, 28. novembrist hakkas kehtima 50 protsendilise täituvuse piirang.

2020. aastasse jäävad ka kaotused: 26. augustil lahkus pärast pikaajalist haigust armastatud dirigent Jüri Alperten ning 2. detsembril Estonia teatri kauaaegne solist Hans Miilberg.

Suvel võttis teatriohjad peadirektor Aivar Mäelt ajutiselt üle tehnikadirektor Taivo Pahmann. Novembris valis rahvusooperi nõukogu teatrile uue peadirektori. 18 kandidaadi hulgast osutus valituks Ott Maaten, kes asub tööle 1. jaanuarist 2021.

Jaanuaris on oodata ka uue aasta esimest esietendust – 29. jaanuaril jõuab publiku ette Verdi "Trubaduur" Neeme Kuninga lavastuses. Kevadhooajal saavad lavaküpseks veel Mozarti "Idomeneo" (lavastaja Veiko Tubin, dirigent Risto Joost) ja Maurice Raveli muusikal põhinev erinevaid žanre sünteesiv "Ravel : Ravel" (loominguline meeskond: Mart Kampus, Liina Keevallik, Renate Keerd ja dirigendid Arvo Volmer ning Kaspar Mänd). Mai lõpus esietendub Lehári operett "Lõbus lesk", lavastaja André Heller-Lopes Brasiiliast ja muusikajuht Kaspar Mänd.