Margit Mutso: Tallinnale loodud visiitkaardi sõnum on, et siin teenitakse raha
Margit Mutso tõdes arhitektuurikommentaaris, et kui Rotermanni kvartal oma ajalooliste ja ultramoodsate hoonete sümbioosiga leidis Tallinna sadamapiirkonnale hea lahenduse, siis Porto Franco seevastu näitab lihtsalt, et Eesti pealinn on koht, kus teenitakse raha.
Kõige rohkem tundis arhitektide tegemiste vastu huvi president Toomas-Hendrik Ilves. Iga kahe aasta tagant saabus ta arhitektide liidu üldkogule, et isiklikult anda üle noore arhitekti preemia. Noorte ruumiloojate käekäik läks talle korda. Iseäranis aga köitis president Ilvest puitarhitektuur, milles ta nägi Eesti arhitektuuri tulevikku.
President Lennart Merele ei olnud arhitektuur kaugeltki võõras teema. Kaheksakümnendatel osales ta visionäärina koos arhitektidest sõpradega edukalt rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel Soomes.
Paraku langes Mere maine arhitektuurisõprade silmis pärast seda, kui Viimsi imekaunile rannakrundile valmis presidendi kodu, mis arhitektuurilt on üsna mannetu tüüpmaja.
President Arnold Rüütli austus arhitektuuri vastu piirdus arhitektide liidu juhi kutsumisega vabariigi aastapäeval vastuvõtule. Ka see oli arhitektidele, keda ühiskonnas tol ajal oli vähe näha ja kuulda, oluline.
President Kersti Kaljulaid on arhitektide meelehärmiks andnud mõista, et arhitektuur ei kuulu tema huviorbiiti. Presidendi kantselei lükkas oma patronaaži alt välja noore arhitekti preemia ning arhitektide liidu president ei ole enam olnud pidulauda oodatud.
Olulisem kui presidendi vastuvõtt on aga see, kuidas mõistetakse arhitektuuri tähtsust valitsuse tasandil.
Arhitektid on üle kümne aastat aktiivselt rääkinud, et Eestil peab olema riigiarhitekti institutsioon. Seda teemat on veeretatud ühest valitsusest teise ja üks hetk tundus asi olevat juba päris lootusrikas.
2017. aastal loodi riigikantselei alluvusse ruumiloome ekspertrühm. Üsna väheütleva nime taga tegutses inimestegrupp, kes koosnes arhitektuurivaldkonna erialaliitude, ülikoolide, ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste esindajatest. Nende eesmärk oli selgitada, mida saab riigi tasandil teha selleks, et Eestis loodus- ja ehitatud keskkond muutuks senisest kvaliteetsemaks. On ju arhitektuur see, mis annab riigile füüsilise näo, meelitab turiste ja loob elukeskkonna.
Ekspertrühm lõpetas oma tegevuse ettepanekuga moodustada riigi tasandi ruumiloome meeskond – Ruumiamet. Sisuliselt olekski see analoog mitmes Euroopa riigis loodud riigiarhitekti büroole. Institutsioonile, kes vastutab selle eest, et riigi poolt tellitav või toetatav arhitektuur on kvaliteetne, et planeerimist ja projekteerimist suunav seadusandlus on kestlik ja teenib eeskätt riigi ning rahva huve.
Tundus, et asi on otsustatud, kui üks hetk pandi rahandusministeeriumis kogu teema kalevi alla ...
Praeguses kontekstis tekib paratamatult kahtlus – kas ministeeriumis tekkis äkki kellegil hirm, et Ruumiamet ei lase enam riigi toetusi jagada ministeeriumi nägemuse kohaselt? Kas mitte ei muutu see amet ministeeriumile segavaks? Võibolla avastas keegi, et see, mida ministeeriumis nimetatakse ehitamiseks ja arendamiseks, on ühtlasi ka arhitektuur?
Karta on, et taoline Ruumiamet ei oleks kiitnud heaks riigi toetust kinnisvaraarendajale, kes on Tallinna mereäärelt võtnud majanduslikus mõttes kõik, mis võtta annab ja natuke rohkemgi... Kes on kalda äärde lajatanud ebamastaapse hoonemahu, kaotanud avalikud tänavad, sulgenud kaldalt vaated linnale... Ehk loonud Eesti pealinnale visiitkaardi, mille sõnum on: siin teenitakse raha!
Lähedal paiknev Rotermanni kvartal oma ajalooliste ja ultramoodsate hoonete sümbioosi ja peenekoelise tänavavõrgustikuga on sadamapiirkonnale leidnud piltlikult öeldes kuldse võtme põneva ja tundliku keskkonna kujundamiseks. Analoogset struktuuri pakuti mitme arhitektuurivõistluse käigus ka Admiraliteedi basseini äärde. Kuid kuldvõtmeke lendas kuskile Lollidemaa sohu ja siia pole oodata peenekoelist struktuuri ja põnevat keskkonda, mis kannaks Tallinna maailmalinnade kaardile ja epideemia vaibudes meelitaks kohale turistid ja jõuaks Facebooki ja Instagrammi fotoseeriatesse. Kui kvartali struktuur koosneb suures osas ühest ignorantsest hoonelahmakast, võib ju palgata maailma parimad arhitektid fassaade kujundama, aga see ei päästa üldmuljet. Kulda või seinad üle.
Väärib see projekt siis riigi toetust?
Uus aasta algab uue valitsuse moodustamisega. Arhitektide jaoks aga taas lootusega, et rahandusministeeriumis sahtlisse peidetud dokument taas välja otsitakse ja Ruumiamet käima lükatakse.
Toimetaja: Kaspar Viilup