"Minule tuletab praegune aeg meelde keskaega," ütles Kalmre ja selgitas, et kui muidu oleme harjunud elama realistliku maailmavaatega, siis ajalooliselt on katastroofide, sõdade ja suurte pandeemiate ajal domineerinud mütoloogiline mõtlemine.

Viimase aasta jooksul on seoses ülemaailmse koroonapandeemiaga tekkinud palju müüte ja uskumusi. "Ma pean ütlema, et isiklikult oli kevadel väga põnev jälgida seda kõike, aga siis ma sain aru, et ma olin ise nii selle sees, siis hakkas see asi mingil moel hirmutavaks muutuma. et kas me siis tõesti oleme keskajas tagasi," rääkis Kalmre.

Tema sõnul on meedial ja ka sotsiaalmeedial erinevate müütide ja uskumuste tekitamisel suur roll. "Palju on näiteid selle kohta, kuidas erinevad uskumused levivad läbi sotsiaalmedia. Ümberlükkamine ka ei aita, sest inimene, kes uskumusi usub, tal on oma infokanalid, mida ta jälgib."

"Kui varem levisid uskumused ja jutud vandenõuteooriate ja teiste suhtes suletud huviliste ringides, siis praegu on see üldine, see on saavutanud ühiskonnas väga kõlava hääle," nentis ta. "Folkloristile on see huvitav, aga ise teades traditsiooni, mis seal taga on, siis mingil hetkel tekib  hirm selle ees, et teaduse saavutused, meditsiini saavutused ja kõik saab küsimärgi alla seada."