Rahvusraamatukogu on Eesti uusim muinsuskaitse all olev objekt, mis valmis peale kaheksa-aastast ehitust 1993. aastal. Sel hetkel modernne ja sihtotsarbeliselt ehitatud maja on praeguseks vananenud ning projekteerimis- ja arhitektuuribüroo Sirkel & Mall koostas projekti hoone rekonstrueerimiseks. Rekonstrueerimiseks arvestatud 65 miljoni eurone investeering on Eesti kultuuri- ja infotaristu viimase aastakümne suurimaid.

"Vihmasel ajal on katuste veelekked peaaegu igapäevased. Kogu veetorustik ja elektrisüsteem vajab välja vahetamist. Gaaskustutussüsteem on amortiseerunud ja potentsiaalselt ohtlikuks muutunud. Hoonet on ka väga kulukas üleval pidada. Remondikulud on aasta-aastalt pidevalt kasvamas. Viimasel ajal on olnud probleeme ka näiteks hoidlate jahutusega, mis tagab, et eriti väärtuslikud ja eritingimusi vajavad teosed kenasti säiliks," kirjeldas rahvusraamatukogu kommunikatsioonijuht Argo Kerb vana hoone probleeme.

Muret teeb ka see, et algselt 650 töötajale mõeldud raamatukogus töötab praegu 250 inimest, mis võimaldaks ka teistel asutustel raamatukokku kolida, kuid ruumide praegune ülesehitus ei luba seda teha. Peale rekonstrueerimistöid kolib hoonesse rahvusarhiiv.

Raamatukogu töötajate ootused renoveerimise suhtes on kõrged. Kasutusele võetakse näiteks kõik raamatukogu terrassid. Suurimale, kuuenda korruse terrassile tuleb rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo sõnul väliraamatukogu ja puhkeala koos taimede, valgustuse, istumisalaga. Praegu kasutamata kuuendale korrusele on kavandatud konverentsisaal teatrietenduseks ja ürituste korraldamiseks.

Üks suurimaid väljakutseid projekteerimisel oli kinnisvaraarenduse projektijuht Priit Püssi sõnul rahvusarhiivi suure kinosaali ja -5-kraadise temperatuuriga filmihoidla rajamine. Need on kavandatud fuajeega samale tasapinnale.

Rahvusraamatukogu hoidlad viiakse üle tihearhiveerimisele ja kasutusele võetakse lükandriiulid, mis võimaldab hoidla pinda efektiivsemalt kasutada, rääkis Püssi.

Hoone välisilme tema sõnul aga eriti ei muutu. Hoone paekivifassaad puhastatakse ja lagunenud osad uuendatakse, lisaks rajatakse uus valgustus.

Rahvusraamatukogu uuendamisega loodetakse see teha paindlikuks võimalikult paljudeks kasutusteks ning luua ka tavaliseks ajaveetmiseks meeldi keskkond. Sellega seoses hakkab osa raamatukogu töötama kogu ööpäeva.

Praeguste plaanide järgi hakkab rahvusraamatukogu restaureerimistööde jaoks välja kolima 2022. aasta alguses. Kui kõik õnnestub, avatakse uuenenud hoone külastajatele 2025. aastal. Seda, kuhu rahvusraamatukogu selleks ajaks kolib, ei oska Kerb veel kindlalt öelda.

Raamatukogu jätkab tööd ka rekonstrueerimisperioodi, kuid osale kogust mõneks ajaks ligipääs kaob, sest see läheb rekonstrueerimise ajaks spetsiaalsete tingimustega laopinnale.