Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo sõnul oli mullu suvel alguse saanud katseprojekti eesmärk inimesi eelkõige toetada ning suunata neid seeläbi õigesti ja teisi arvestavalt käituma. "Raamatukogu eesmärk pole koguda trahve, vaid suurendada juurdepääsu infole ja kultuurile," rõhutas ta.

"Viivis pole raamatukogule kunagi olnud märkimisväärne tuluallikas, samal ajal mõjutab see ebaproportsionaalselt just madalama sissetulekuga inimesi nagu tudengid ja pensionärid," tõdes Andresoo. 

Tema sõnul näitas poole aastane testperiood, et viiviste kaotamise mõju võlgu jäämisele ei olnud märkimisväärne. "Hetkel on võlglaste käes umbes ühe protsendi jagu mullu laenutatud teostest ning neist enamik tuuakse kindlasti tagasi, kardinaalsemalt suhtume neisse, kes tähtaja möödudes poole aasta jooksul teost tagasi ei too, neilt soovime teoste kompenseerimist," mainis rahvusraamatukogu peadirektor ja mainis, et praktika põhjal saab eeldada, et selliseid juhtumeid saab olema vähe.

Testperioodi ajal suurenes mõnevõrra teoste käes hoidmise aeg, kuid märkimisväärseid probleeme see ei tekitanud. Keskmine tagastamisega hilinenud klient hoidis raamatuid 2-3 kuud üle tähtaja ning keskmiselt oli ühel sellisel inimesel korraga käes 2-3 raamatut. 

Raamatute tagasisaamiseks kasutab Rahvusraamatukogu jätkuvalt n-ö sotsiaalseid meetmeid. Kui teost pole tähtajaks tagastatud, saadab Rahvusraamatukogu jätkuvalt kasutajale regulaarseid meeldetuletusi. Raamatuid, mida kliendid ka seejärel tagasi ei too, nõuab Rahvusraamatukogu ka tulevikus tagasi kasutades krediidihaldusteenust pakkuvat firmat.