Sisearhitekt Mari Kurismaa esines maalinäitustel viimati enam kui 20 aastat tagasi. Tema vana armastus mustrite ja lehtede vastu ei ole aga siiani raugenud.

"Kui ma olin neid lehekesi ja mustreid teinud, siis mul tuli meelde, et ma kunagi tegin 1975. aastal ühe töö, mis ongi siin sellel näitusel välja pandud, ja ma mäletan, kui ma selle töö tegin, siis ma sain aru, et seda pole võimalik teha, see võtab nii tohutult aega," meenutas Kurismaa.

Lehtede maalimine on aeganõudev ja detailne töö, kuid praegu on see tema jaoks positiivne. "Nüüd on aeglusel oma võlu tekkinud hullus kiirustamise maailmas."

Sirja-Liisa Eelma on pärast pikka monokroomset askeesiperioodi jõudnud taas värvide ja helge hedonismini. Nii kumavad maalidel üheskoos ihu roosa, peegli hõbe ja aia roheline.

"Kui ma võrdlen oma eelmiste näitustega, mis olid keskendunud rohkem ja selgemalt sellise visuaalse askeesi ja väga monokroomsetele pildipindadele, siis see käesolev näitus on justkui üleminek askeesist küllusesse, ja miks mitte küllusest tagasi paastu," rääkis Eelma.

"Ei saaks ära unustada seda, et kui vaataja tuleb näitusesaali ja vaatab maale, siis sarnane vahekord toimub ka maali poolt vaatajale ehk siis maal vaatab vaatajat vastu ja vaatajal on võimalus justkui peeglisse vaadata läbi maali, ja näha seal iseennast, mingeid oma seoseid, oma interpretatsioone."

Näitus "Korduvad mustrid" Kunstihoone galeriis on avatud kuni 4. aprillini.