Kultuuri aastapreemia pälvinud Jaak Sooäär: Eesti on olnud kultuuriline oaas

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Jaak Sooäär Autor/allikas: Teet Raik/pressimaterjalid

Riikliku kultuuri aastapreemia pälvinud jazzkitarrist Jaak Sooäär tõdes, et Eesti kultuuripoliitika on koroonaajal olnud võrreldes teiste Euroopa riikidega hea ning ta on tänulik, et muusikutel lasti tegutseda ja kontsertidel toimuda.

Kultuuri aastapreemia saamine oli Sooäärele suur üllatus. "Ma ei teadnudki, et mind sinna esitati," ütles Sooäär ERR-ile. "Muidugi on väga suur au. Selge on ka see, et suur osa sellest aust läheb minu kolleegidele, kaasteelistele, muusikutele, korraldajatele ja publikule, aga eelkõige muusikutele, sest üksi ei teeks ju muusikas väga palju ära."

Ta rõhutas, et on väga tänulik, et vaatamata koroonapiirangutele on Eestis kultuur toimuda saanud. "Oluline oli kogu aeg edasi tegutseda, mitte lasta ennast sellest häirida," rääkis muusik. "Tegelikult sai Eestis tegutseda väga hästi. Sellesmõttes tõstaks mütsi ka kultuuripoliitika ees, mulle tundub, et kultuuri osas on Eesti teinud koroonapoliitikas teinud parima partii Euroopa Liidus ja kaugemalgi. Ikkagi oldi paindlikud."

Sooäär meenutab mullu suve algust, kui suur osa Euroopast siiski piirangute all vaevles ja Eestis toimusid esimesed kontserdid pärast karantiiniperioodi. "Sai jagatud emotsioone sotsiaalmeedias ja alguses kõik välismaa sõbrad like'sid, aga hiljem välismaa muusikud ja sõbrad kadusid ära, sest neil oli ilmselt väga raske neid pilte vaadata. Ma arvan, et Euroopas oleme kultuurilises mõttes olnud oaas."

Ta usub, et kontsertide toimumine aitas ka üldisemalt harjutada inimesi uusi reegleid järgima. "Jazzkaar ja teised muusikaüritused siin olid väga tublid, järgisid piiranguid ja õpetasid publiku kaudu üldse laiemat ühiskonda reeglitest kinni pidama ja maske kandma. Jazzkaare toimumine oli ime, vaadates, mis samal ajal toimus välismaal."

Eesti džäss on Sooääre arvates püsivalt tõusujoones liikunud ning seda just kahel põhjusel. "Üks asi on see, et kohalikus kontekstis toimuks igal pool midagi, et oleks publikut ja elu käiks, mis on võib-olla kõige alus," rääkis ta. "Selle järgmine tase, mis sellele esimesele toetub, on see, et Eesti muusikud käivad väljas ja jagavad meie kultuuri mujal maailmas. See on läindu väga palju aktiivsemaks ja neid jazz-muusikuid, kes ületavad rahvusvahelise künnise, on ju rohkem ja rohkem."

Koroonaaeg on andnud muidu põhiliselt džässi viljelevale Sooäärele võimaluse ka oma žanripiire nihutada. "Minu jaoks muusikastiili piirangud ei ole olulised.  Mulle meeldib muusikat teha Bachist pungini, kõik see džäss ja rokk jääb sinna vahele. Praegu, kui oleme pidanud olema  kodus, on olnud aega harjutada Bachi muusikat. Meil on uus kava koos Ivo Sillamaaga, ja loodetavasti saame seda esitada 1.märtsil ja ka edaspidi."

Sooäär rääkis, et üksikuid kontserte ta on andnud, kuid see leiba lauale ei too. Nii loodab ta sellele, et varsti saab jälle rohkem kontserte toimuda. "Ka meie viimane plaat koos Andres Mustoneni, Taavo Remmeli ja Tanel Rubeniga, seda saime just esitada Tartus, aga Tallinnas ja mujal Eestis pole saanud seda teha, nii et loodan, et millalgi, kui see olukord läheb paremaks, siis need kontserdid ka tulevad. Aga hetkel on minu põhifookus Bachi muusikal."

Toimetaja: Kaisa Potisepp

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: