Aru tunnistas, et see on kõige ilusam ja tähtsam kultuuriloo auhind ja kui mõelda sellele, et Kross oli Eesti kultuuriloo mõtestaja ja eestlasi koos hoidvate väärtuste hindaja, siis hariduse ja kultuuriloo poole tõmbas kogu oma elu ka Jaan Tõnissoni.

"See on väga suur tunnustus, aga mina näen seda eelkõige Jaan Krossi tunnustusena Jaan Tõnissoni elutööle. Mina olen siin lihtsalt vahendaja."

Aru rääkis, et nii nagu Jaan Tõnisson, väärtustas ka Jaan Kross väga eesti keelt, eesti oma kultuuri, rahvuslikkust, omariiklust ja selle kõigega tegelemist, hoidmist ja nägemist erilise väärtusena, mis eestlastele on antud.

"Ühelt poolt on see väärtuseline baas, mis oli väga sarnane. Teiselt poolt, kui vaadata elukäiku, siis näeme ka palju sarnasusi – mõlemad õppisid õigusteadust, mõlemad olid Eesti ise- ja eneseteadvuse toetajad ja seda meelt, et ei saa langeda ei vene ega saksa mõju alla, vaid tuleb ikka ise enda asja ajada ja ise oma asja nimel tööd teha."

Samas tõdes ta, et mõlemad mehed ka kannatasid nii sakslaste kui ka venelaste tõttu.

"Võime leida sarnasusi kas sellest, et Eesti üliõpilaste selts oli mõlemale väga tähtis organisatsioon, mis pidi mitte ainult seltsielu vedama ja edendama, vaid ka hoidma Eesti enda asja."

Aru lisas, et paralleele ja sarnasusi on võimalik välja tuua väga palju, kas või asjaolu, et ka Tõnisson püüdis ilukirjandust kirjutada, kuigi tal ei tulnud see kunagi nii hästi välja kui Krossil.

"Minu jaoks on siiski kõige tähtsam, et nad mõlemad on olnud Eesti jaoks eesti mehed suure algustähega, kelle usk oma rahvasse ja riiki on olnud vääramatu ning kindel."