"Võistluse eesmärgiks on edendada algupärast romaani ja leida uusi hääli eesti kirjandusele, iga Kirjanike Liidu romaanivõistlus on toonud esile teemad või probleemid, mis inimestele konkreetsel ajahetkel korda lähevad, mis neid puudutavad," selgitas žürii liige ja kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev ja lisas, et isiklikult ootab ta käsikirjade hulgast varasemaga võrreldes täiesti teistsugust ja pöörast proosateost. "Midagi, mis romaanikunsti piire avardaks."

Romaanivõistlusele esitatud käsikirju hindab žürii koosseisus Tiit Aleksejev, Andrei Hvostov, Taavi Kangur, Jan Kaus, Eva Koff, Kairi Kruus, Kerttu Rakke ja Reeli Reinaus. Žürii loeb ja hindab käsikirju anonüümselt, teadmata, kas käsikirja autori pseudonüümi taga on kirjanikuteed alustav või juba tuntud kirjanik. Laekunud käsikirjade põhjal otsustab žürii võistluse auhinnaliste kohtade arvu, jaotuse ning auhinnafondi jagunemise.

Romaanivõistlusele oodati eestikeelseid ja varem avaldamata pikema proosa käsikirju mahuga vähemalt 200 000 tähemärki tühikuteta. Kirjanike liidu romaanivõistlus kutsuti taas ellu 2014. aastal Eesti erakapitali toel.