"Haanja mäed, need vahvad järved ja orud tõmbavad siia igasuguseid karvaseid ning sulelisi, kes teevad igavesti ägedaid asju," rääkis Mõttus Võru kultuuriväärtustest laiemalt. "Kogu see linnamiljöö ise ka. Võru vanalinnal on kohutavalt põnev ajalugu."

Mõttus kinnitas, et Võrus on piisavalt kultuuritegijaid ja kümme neist oskaks ta kohe puusalt nimetada. "Siin on nii ägedaid tüpaaže. Nad on tulnud siia, ennast leidnud, ja me räägime tegevkunstnikest – inimestest, kes elavadki sellest ära, mitte ei maali enda rõõmuks natuke pühapäeva õhtuti."

Graafik Toomas Kuusing, kes teeb linoollõiget, on Mõttuse sõnul geniaalne vend. "Ma ei oska seda teistmoodi kokku võtta. Ta on minu jaoks praeguse hetke, tänapäeva selle kunstisuuna esindaja, et sa vaatad tema tööd ja ütled "bah!"," tunnistas ta.

"Alati on mõnus, kui keegi ei ole veel laialt tuntud, mis tähendab, et ta on natuke eksklusiivne, ta on avastamata saar." Mõttuse sõnul on Toomasel päriselt ka midagi oma kunstiga öelda.

"Kui sa küsid tema käest, et mis sul öelda on, siis ta jääb vastuse võlgu. Ta võib-olla ei oska seda hästi sõnadesse panna, nagu paljud kunstnikud. Aga kui tema töid vaadata, siis need on äärmiselt peene sotsiaalse närviga. Ta viitab üliägedalt pildikeelde valatuna kõigele sellele, mis meie ümber on."

Kuusing on hiljuti illustreerinud nii Afanasjevi uue albumi "Õitsengu äärel" kui ka Merca veel ilmumata setukeelse jutukogu. "Näha on, et Toomas hakkab jõudma sellesse staadiumisse, kus igasugused kirjanikud ja tegelased leiavad ta ütles ja ütlevad, et tee meile illustratsiooni."

Praegu on Kuusingul käsil "Kalevipoja" ilmumise aastapäevaks valmiva võrukeelse "Kalevipoja" illustreerimine.

"Kui sulle öeldakse, et Ugalal tuleb suur juubel ja lavastan nüüd näiteks "Armastus kolme apelsini" vastu, siis nii või naa on sul korralik koorem ja kohustus peal, sest latt on ees juba nii kõrge, sest kes kõik seda juba teinud on -- Raud, Okas ja Haamer, viimati oli Andres Tali. Ma ei tea, kas saan sellega hakkama, vast saan," tunnistas Kuusing.