Kunstihoone valmimine muudaks praeguseks ainuvalitseva Tallinn – Tartu telje Tallinn – Pärnu – Tartu kolmnurgaks, mis omakorda samaaegselt valmiva Rail Balticu ja lennujaamaga oleks otseühenduses kogu maailmaga. Suvepealinna ajalooline roll kogu Eesti ja Liivimaa ajaloos hansa- ja ülikoolilinna ning logistilise sõlmpunktina saaks kultuuripoliitiliselt jälle taastatud.

1990. aastatel see kolmnurk kunstiskeenel Academia Non Grata tegevusega tekkis ja eesti kultuuriruum oli mõnda aega märksa aktiivsem ja huvitavam kui praegu, mil artworldi valge kuubi mängud on jälle keskendunud ainult tasapinnaliselt Tallinna.

Maailmakultuuris on Pärnul kindel koht performance'i ja kujutava kunsti (Non Grata), antropoloogilise dokumentaalfilmi (Mark Soosaar) ja klassikalise muusika (Neeme Järvi) vallas ja seda hinnatakse väärtuspõhiselt kindlasti rohkem välismaal kui kohalikul tasandil.

Pärnu Kunstihoone rajamine annab Pärnule enneolematud võimalused kaasaegse kunsti loomiseks ja eksponeerimiseks - üle 500 m² kaasaegset näitusepinda, lisaks 250-kohaline etenduste saal koos black box saaliga, võimaldades korraldada eripalgelisi etendusi, kontserte ja konverentse. Pärnus saaks seeläbi korraldada mastaapseid kultuurisündmusi, tuua linna rahvusvahelisi ulatuslikke kunstinäitusi ja interdistsiplinaarseid ekspositsioone üle maailma.

Valmisolek inimressursi tasandil on selleks olemas. Pärnu IN Graafika, Diverse Universe Performance festival ja Fideofest on Eesti kõige pikema traditsiooniga siiani toimuvad iga-aastased kujutava kunsti suursündmused. Kunstirühmituse Non Grata kontaktid ja ülemaailmne võrgustik võimaldavad Pärnusse tuua rahvusvahelisi kõrgkvaliteedilisi näitusi Pariisist, New Yorgist, Tokyost ja Berliinist.

Nende standarditele vastav näitusekompleks on Pärnust seni puudunud. Pärnu Kunstihoone avaks Pärnu rahvusvahelisele kunstiskeenele suurnäituste, loovresidentuuride, konverentside, töötubade ja avalike loengute näol.

Pärnus on tekkinud allakirjutanu, Kristo Kaljuvee ja Sten Õitspuu juhtimisel Pärnu kui Loovpealinna (Creative Capital of Estonia) initsiatiiv, läbi mille kaasatakse Pärnusse loovintelligentsi, rahvusvahelist tähelepanu ja infrastruktuuri. Pärnu Kunstihoone on selles kontseptsioonis oluline lüli.

Pärnusse on kavas tagasi tuua akadeemiline kunsti kõrgharidus, mis avatud näitustega seotud õpitubade ja loengusarjade näol võimaldaks kunstiharidust omandada Tallinna, Tartu, Riia ning kogu maailma tudengitel ja õppejõududel.

Lisaks võimaldab uus Kunstihoone käivitada Loovpealinna – linna kui start-upi toimimiseks Pärnu Loovkeskuse – interdistsiplinaarse loomekeskuse, kus kohtuksid eri kultuuri- ja eluvaldkondade tegijad, eri generatsioonid, kontseptsioonid, ideed ja tegelikkus.

Seostuks mõte ja käeline tegevus, kujuneks universaalne, terviklik maailmavaade ja rakenduks igakülgne sotsiaalne aktiivsus. Visioon ja eesmärk on ühtlasi tuua Pärnusse uut mõtlevat ja loovat inimressurssi üle Eesti ja ka rahvusvaheliselt.

Pärnu kunstihoone valiti riigikogu kultuurikomisjoni poolt ka 11 riiklikult tähtsate kultuuriehitiste hulka - Pärnu kunstihoone ning lisaks Anu Raua keskus, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja, Helioru kontserdimaja, Kahni keskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal Manufaktuur, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus, Saaremaa muuseum, Tallinna filmilinnak, Tartu südalinna kultuurikeskus ning teadus- ja tehnikakeskus Nobel.

Kui algse plaani kohaselt oli kavas ülemised korrused üldpinnaga 2000 m2 anda ehitusse investeerinud eraettevõtja kasutada oma äranägemise järgi, siis praeguseks on töös uus kava, mille järgi tuleks luua sinna just Pärnu Loovkeskus. Pärnu Loovkeskus tuleks loodava Pärnu Kunstihoone kahele ülemisele korrusele üldpinnaga 2000 m2.

Pärnu Kunstihoone Loovkeskuse omapäraks oleks eri loovinstitutsioonide süntees. Loovkeskuses asetseksid lisaks Kunstihoone näituse- ja esitluspindadele ning laste kunstikoolile loomemajanduse ettevõtted, start-up initsiatiivid, töökojad, toimuksid loengud, workshopid, tegutseksid klubid ja huvialaringid.

Academia Gustaviana Selts on Eesti kunstiakadeemia Pärnu kolledži aegadest siiamaani viinud läbi Pärnus Eesti ja Riia kunstiakadeemia tudengite erinevate kujutavate kunsti erialade suvepraktikaid. Tudengitel oleks Suveakadeemia raames võimalik osaleda ja saada erinevate looverialade kursusest valikainetena ainepunkte ja arvestusi.

Igal aastal toimuvad Pärnus rahvusvaheliste ülikoolide ja kunstiakadeemiate õppejõudude juhendamisel graafika ja tegevuskunsti kursused. Selleks kujuneks järk-järgult välja Eesti, teiste Balti riikide ja Põhjamaade residentuurikeskus, kus saaksid üheskoos töötada eri valdkondade loovisikud interdistsiplinaarselt.

Pärnu Kunstihoone tooks koos Loovkeskusega Pärnusse aktiivset aastaringset uut loovressurssi. Loovinimesed ning kollektiivid saavad võimaluse oma ideid ja tegevusi piiramatult viljeleda. Nad panustavad Pärnusse ideede teostusega, isikliku tööajaga, ruumide ja töökodade sisustusega, lisarahastusega avalikest fondidest, ruumides läbiviidava programmiga.

Lisaks kaudsele panusele toovad tegevused linnale mõõdetavas mahus sihtkohaturismi arenguks tarvilikku meediakajastust, hinnanguliselt sadade tuhandete eurode väärtuses aastas.

Pärnu Kunstihoone ja Loovkeskus loob võimaluse kõikvõimalikel loovideedel realiseeruda ning tekiks soodne pinnas üldiseks loomingulise sünergia vallandumiseks Edela-Eestis tervikuna.