Rakvere linnapea Triin Varek sõnas, et läbirääkimised linna ja kultuurkapitali vahel olid konstruktiivsed ja edukad. "Oleme tänulikud, et nõukogu arvestas ehitushinnaindeksi kallinemist, sest projekti eelkalkulatsiooni alusel planeeriti muusikamaja ehituse maksumuseks algselt 16 miljonit eurot," märkis ta.

Arvo Pärdi muusikamaja lõplik maksumus selgub ehitushanke käigus, mille ettevalmistustega on Rakveres juba alustatud.

Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa kinnitas, et kultuurkapital arvestab riiklikult tähtsatele kultuuriehitistele toetuste määramisel asjaoluga, et paari viimase aasta jooksul on ehitamine oluliselt kallinenud. "Riigikogu kultuurikomisjonile esitatud materjalides toodud ehituste maksumused põhinesid 2020. aasta alguses tehtud arvutustel ning need ei saa olla aluseks tänastele otsustele. Tähtsam arvudest on aga kindlasti see, et me saame pingereas kolmandana seisva kultuuriehitise hoomatavas tulevikus valmis ehitada."

Arvo Pärdi muusikamaja arhitektuurne lahendus taastab tunnustatud Eesti arhitekti Alar Kotli poolt 1935. aastal projekteeritud kirikuhoone väärikal moel, ehitades välja ka algselt plaanitud tornikiivrid ja väärtustades seega Eesti arhitektuuripärandit. Muusikamaja peaks valmima 2025. aastal.

Allikmaa järgmistest lepingutest: kõige kaugemale oleme jõudnud filmilinnakuga

Allikmaa ütles ERR-ile, et ülejäänud riiklikult tähtsatest kultuuriobjektidest – juba on sõlmitud ka leping Tartu Südalinna kultuurikeskusega – on nad kõige kaugemale jõudnud filmilinnakuga. "Teame, et Tallinna linn on juba filmilinnaku ehituseks raha eraldanud või planeerinud eelarvesse, nüüd on meie ehk kultuurkapitali poolt vaadates vaja selgeks teha, kuidas filmilinnaku toetamine sobitub riigiabi andmise reeglitega."

"Algselt, kui asjaga ei olnud süvitsi mindud, arvasime, et see mahub mingisuguse grupierandi alla, aga järjest rohkem ja rohkem tundub, et me peame ikkagi Euroopa Komisjonilt minema riigiabi andmise luba küsima, või siis täpsustama, kas selline riigiabi andmine vastab turu tingimustele," rõhutas Allikmaa ja kinnitas, et suurem analüüs ootab veel ees.

"Sõltub väga palju ka sellest, mida filmilinnakut rajavad inimesed ise tahavad selles filmilinnakus teha, et kui see mahutub selgelt ainult kultuuri alla ja 80 protsenti sellest, mis filmilinnakus tehakse, on seotud eesti filmikultuuri arendamisega või selle filmikultuuri hüvanguks, siis võib-olla mahume ka grupierandi reeglite raamidesse ja see protsess läheb kiiremini," tõdes ta ja lisas, et sel juhul võib õnnestuda filmilinnakuga leping sõlmida juba sel aasta. "Aga kui nad selle grupierandi raamidesse ei mahu, siis jõuame alles järgmisel aastal lepinguni filmilinnakuga."