Rahastamisskeem, kus suuri, riiklikult tähtsaid kultuuriobjekte ehitatakse kultuurkapitali toel, sündis veerandsada aastat tagasi, kui hakkasid kerkima Kumu kunstimuuseum, ERM ja Muusikaakadeemia. Toona ei vaieldud nii palju selle üle, mida ehitada, vaid mil moel rahastada.

Kultuuri- ja rahandusministeeriumi koostöös sündis lahendus, kus hasartmängumaksust läheb osa kultuurkapitalile just oluliste kultuuriobjektide ehitamiseks.

"See oli täiesti uus kultuuri rahastamise fond, mis ei võtnud ära raha seniselt kultuurirahastuselt," tõdes endine minister, riigikogu kultuurikomisjoni liige Signe Kivi.

Ehkki ka tookord peeti tuliseid vaidlusi projektide, asukohtade ja muude üksikasjade üle, siis põhimõtteliselt oldi nõus, et just neid hooneid on Eestisse vaja. Nüüd, veerandsada aastat hiljem selline üksmeel puudub ning riigikogu kultuurikomisjon kuulutas välja niiöelda konkursi uute riiklikult tähtsate kultuuriobjektide leidmiseks. Laekus 30 ettepanekut, millest pärast konsultatsioone ja kuulamisi jäi sõelale 11. Aga kuidas ikkagi välja selgitada, mis on riiklikult tähtis kultuuriobjekt?

"Neid oli väga eritasemelisi ja 30 objektist 27 esitlesid end, kõik said võrdse aja, võrdsed võimalused ja kohe oli näha need objektid, mis olid paremini ette valmistatud, kus oli algatatud ka diskussioon," rääkis Kivi.

"Me tõesti saime päris palju teada mõtetest, mis Eestis tiirlevad, nii et kindlasti selle sissevaatena oli sellel oma väärtus. Veidike aeganõudvamad ja mõtestamist nõudvamad küsimused on need, et mis on riikliku tähtsusega kultuuriehitis tänapäeva Eestis, kuidas seda lahti mõtestada," selgitas kultuurkapitali nõukogu aseesimees Jorma Sarv.

"Minu meelest see peab olema üheselt võetud selle võtme järgi nagu oli alguses Kumu. Et riiklikult tähtsad asjad on need, mis peavad olema. Teine teema on see, et kas tõesti kultuurkapital on ainus koht, kuhu me kõik tuleme sumisema oma tähtsusest," arutles dirigent Tõnu Kaljuste.

Kultuurikomisjoni kokkuhääletatud pingeritta mahtusid südalinna kultuurikeskus Tartusse, Kreenholmi kultuurikvartal Narva, Arvo Pärdi Muusikamaja Rakverre, ning Rahvusooperi juurdeehitus Tallinna. Napilt jäid lõppvalikust välja teiste seas Anu Raua keskus Heimtalis ning Tallinna filmilinnak ning ERSO ja Fila kammerkoori kontserdimaja Skoone bastionil.

"Tuleks leida arutelule õiged riiulid õiged teemad, millega hakata vaatama, mis järjekorras teha, et ei tekiks mina-mina-mina õhkkonda ja sel asjal on rahu majas. Et Anu Raud teab, et see juhtub ja millal juhtub. Et suhtumises inimeste loovusesse oleks veidikene rohkem respekti," leiab Kaljuste.

Eelnõu esimene lugemine riigikogus näitas, et nii rahvasaadikud kui ka rahvas leiab, et lõppvaliku eel pidanuksid objektid läbima suurema avaliku arutelu, kus oleks selgeks vaieldud ka riiklikult tähtsa kultuuriobjekti kriteeriumid.

"Arvamused ja rahulolematus on nüüd pärast otsustamist meieni jõudnud. Kultuurikomisjon ei ole minu veendumuse kohaselt olnud see kogu, mis oleks pidanud avalikku diskussiooni algatama. Kõik meie sammud olid avalikud, nii tähtajad, otsustamised, protseduur," selgitas Kivi.

Olenemata riigikogu täissaali lõplikust otsusest, ootavad lahendust ka need projektid, mis praegu nimekirjast välja jäid.

"Avada uus kultuurifond, kultuurkapital on suurtele riiklikele rahvusvaheliselt arusaadavatele projektidele. Teised on meie kultuuri olulised punktid alates Narvast kuni Aanu Raua keskuseni - need on kaks erinevat maailma. Ja kui rahastatakse neid erinevalt, erinevas fondis, ja erineva stsenaariumiga, selge ajakavaga, siis on toimunud midagi väga tervet ja head," tõdes Kaljuste.