Riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja kuuluva Rakvere Arvo Pärdi nimelise muusikamaja ehitamist rahastatakse Eesti Kultuurkapitali eelarvest enam kui 90 protsendiga ehk kuni 21 miljoni euroga. Ülejäänud summa eraldab Rakvere linn. Projekti lõplik maksumus on veel lahtine.

"See saab selgeks umbes suve lõpuks, kui me oleme põhilise suure ehitushanke läbi viinud. Pärast seda vaatame, mis rahakoti põhja alles jääb ja mida veel saame teha," sõnas Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami.

Arvo Pärdi muusikamaja valmimisega saab lõpuks valmis ka kultuuritempli üheks osaks olev arhitekt Alar Kotli projekteeritud Pauluse kirik, mille ehitamine jäi teise maailmasõja keeristes pooleli.

"Kaks torni olid lõpuni ehitamata, nüüd lõpuks saab see ära tehtud. Ma arvan, et see maja saab väga ägeda uue funktsionaalsuse ning elu on õnneks vähemalt Eestis näidanud seda, et iga uus kultuuriobjekt, kus on võimalik minna kontserdile, teatrisse, muuseumisse, on kaasa toonud ka uue publiku. Ma usun, et see maja toob Rakvere kultuuriellu uued võimalused, uued külastajad ja uued esinejad ja et see maja hakkab elama," rääkis Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa.

Arvo Pärdi muusikamaja loodetakse valmis ehitada 2025. aastaks, kui Rakveres meheks sirgunud helilooja saab 90-aastaseks. Samal aastal saab 90 aastat sellest, kui Alar Kotli tegi Pauluse kiriku esimesed joonised.

Arhitektuurivõistlus Pauluse kiriku rekonstrueerimiseks Arvo Pärdi nimeliseks kontserdimajaks koos Vabaduse platsi planeerimisega toimus juba aastal 2009. Võistluse võitis Celander Projekt (praeguse nimega stuudio KAH) ehk Kristiina Aasvee, Kristiina Hussar ja Anne Kose projekt "Tin tin'na:buli".

Pärdi kontserdimaja arhitektuurivõistlusele laekus 136 tööd 29 riigist. Sellest rohkem on Eestis töid laekunud vaid 1993. aastal KUMU arhitektuurivõistlusele, kus osales 233 tööd 10 riigist. Näiteks ERMi arhitektuurivõistlusele esitati 108 projekti.