Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingeritta lisandus esmaspäeval kultuurikomisjoni poolt eelnõusse esitatud neljale objektile lisaks viiendale kohale ka Tallinna filmilinnaku projekt. Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks kinnitas ERR-ile, et hoonete rahastmisel lähtutakse kinnitatud pingereast nii palju kui võimalik. Siiski näeb Saks ette ka võimalikke probleeme, mis seda järjekorda muuta võivad.

"Põhjus, miks mitte lähtuda pingereast, võiks tekkida sellisel juhul, kui selgub, et objektiivselt mõni nendest objektidest ei saa sellisesse valmidusse piisava kiirusega, et neid saaks hakata rahastama," rääkis Saks "Aktuaalsele kaamerale". "Kui juhtub, et objektid selles järjekorras jäävad oma dokumentide sissetoomisega venima, siis võib juhtuda, et seal mõeldakse midagi ümber."

Esimesel kohal on Tartu Südalinna kultuurikeskuse projekt, millega eestvedajad soovivad kiiresti edasi liikuda.

"Meie eesmärk on nüüd tempokalt jõuda arhitektuurikonkursi korraldamiseni, mille kuulutame välja aastal 2022, et aastal 2025 alustada Süku ehitamisega.
Millised on täpselt rahastamisskeemid on juba järgnevate nädalate ja kuude küsimus, kuidas kokku lepitakse," rääkis Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus.

Praegu tasub Kultuurkapital veel eelmiste riiklikult tähtsate kultuuriehitiste, Muusikaakadeemia kontsertsaali ja Eesti Rahva Muuseumi valmimise tasusid.
Nende tasumine võtab aega minimaalselt järgmise aasta juulini. Seega saab uute ehitiste rajamist toetama hakata kõige varem 2022. aasta lõpus või 2023. aasta alguses.

"Kui objektide rahastusskeemid saavad paika ja rahastamist saab alustada aastal 2023 ning ehitamine kestab 1-2 aastat, võib küll juhtuda, et aastaks 2024 või 2025 võib midagi juba valmis olla," vastas Kertu Saks küsimusele, mis aastal võiks esimene üleriigiliselt oluline ehitis uuest nimekirjast valmida.

Kuigi filmilinnak on pingereas viimasel kohal, ei jää nemad ootama aega, mil eelnevad hooned valmis oleks. Vastupidi, Filmilinnaku projekti eestvedaja Tallinn Film Wonderlandi tegevjuht Gren Noormets on oma ennustustes julgemgi. Noormetsa sõnul kavatsevad nad esmaspäevasele otsusele põhinedes võimalikult kiiresti luua finantsplaani, et seejärel tegutsema hakata.

"Meil on, nagu öeldakse, kopajuhil võti süütelukus – meil on ehitusluba olemas, krunt olemas ja kinnistu omanikul on vaja lihtsalt läbi viia ehitushange.
Lootus on selline, et äkki ikka õnnestub sellel aastal ehitama hakata, ja kui sel aastal ehitama hakata, siis umbes aastaga peaks valmis olema," sõnas Noormets.

Objektid on väga erinevas valmidusjärgus. Sarnaselt filmilinnakule on Rakvere Pärdi muusikamajal juba ehitusluba olemas, rahvusooperi juurdeehituse puhul on ebaselge veel asukohtki.

"Ma usun, et siin lähima paari aasta jooksul ehk siiski või aasta jooksul suudetakse lahendused leida ja siis saab edasi liikuda arhitektuurikonkursi väljakuulutamise suunas. Ma usun, et kümne aasta pärast käivad etendused juba täie hooga," rääkis Rahvusooperi kunstiline juht ja dirigent Arvo Volmer.

Kultuurkapitali nõukogu kutsub riiklikult tähtsate ehitiste projektivedajad laua taha, et panna paika edasine ajakava.